Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Selgus 2020. aasta kalandustegu
Ekspertidest koosnev žürii valis 2020. aasta kalandusteoks keskkonnasaate „Osoon“, rahvahääletuse võitis aga Purtse kalasadama taastamine.
Kalanduse teabekeskuse eestvedamisel toimus teist korda konkurss Eesti aasta kalandusteo leidmiseks. Ettevõtmise eesmärgiks on väärtustada ja tutvustada Eestile olulisi kalandustegusid ning nende tegijaid, tänu millele või kellele saab kalanduse valdkond meie riigis hoogu juurde ning aitab seda säilitada, edendada ja arendada.
15. märtsil Kalanduse teabekeskuse poolt välja kuulutatud konkursile esitati 25 eriilmelist kandidaati. Ideede seast valiti välja kümme märgilisemat, mis jätkasid võistlemist „Aasta kalandustegu 2020“ rahva lemmiku tiitli nimel. Nende kümne nominendi poolt said kõik soovijad oma häältanda 30. märtsist 15. aprillini. Hääletada sai vaid ühe kalandusteo poolt; konkursi võitjad kuulutati välja 22. aprillil.
Ekspertidest koosnev žürii kuulutas konkursi üldvõitjaks ETV keskkonnasaate „Osoon“, mis on Eesti kalade käekäiku kajastanud juba 28 aastat ning kalanduse populariseerimisel ja objektiivsel kajastamisel tublit tööd teinud. „Osooni“ saatejuhid on küll ajas vahetunud, kuid kalade ja kalanduse teema on leidnud käsitlemist juba päris algusest saadik. „Osooni“ toimetaja ja produtsent on esimestest saadetest peale Õie Arusoo, kes tunnistati 2018. aastal Eesti filmi- ja teleauhindade galal parima teletoimetaja tiitli vääriliseks.
„Osoon“ on algusest peale teinud koostood kalateadlastega nagu Mart Kangur, Rein Järvekulg, Jaak ja Meelis Tambets, Markus Vetemaa, Arvo Tuvikene, Redik Eschbaum, Väino Vaino, Ain Järvalt, Teet Krause, uuema põlvkonna nimedest Martin Kesler, Mehis Rohtla, Roland Svirgsden, Lauri Saks, Priit Bernotas, Elor Sepp jt.
Rahvahääletuse võitjaks osutus renoveeritud Purtse kalasadam, mis on heaks näiteks sellest, kuidas kohalik kogukond initsiatiivi näitab. „Purtse kalasadam oli pikka aega väike vinduv jõesuudme sadamake, kuni MTÜ Viis Viimast Kalurit ohjad haaras ning seda taastama asus. Nad tegid taotlused, said toetused ja hakkasid tegutsema. Eks nimigi ütleb, et paar viimast inimest oligi veel jäänud, kes sellega tegelesid,“ ütles Kalanduse teabekeskuse juht Toomas Armulik. Purtse kalasadama poolt hääletasid enamjaolt Lüganuse valla ja Virumaa elanikud, millest võib järeldada, et regiooni inimestele läheb see vägagi korda.
Ehitustööd algasid 2020. aasta kevadel ja lõppesid sügisel, töid teostas Kaurits OÜ. Renoveeriti igapäevatööks vajalikud rajatised: teeninduskai ja slipp, paigaldati ujuvkai, käigusild ja asfaltkate, rajati sissesõidutee, kaldakaitsed ja muul. Territoorium piiritleti aiaga ning paigaldati valvekaamerad.
Sadama renoveerimistöid rahastas 80 protsendi ulatuses Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Renoveerimise eestvedajad on väga tänulikud ka Lüganuse vallale, kes ettevõtmisse samuti rahaliselt panustas. „Arvestatava osaga toetasid ka kohalikud rannakalurid ning omapoolne panus tuli ka merepäästelt,“ sõnas MTÜ Viis Viimast Kalurit tegevjuht Reili Soppe. Ta tunnistab, et kalandusteo tiitel on neile kõvasti kliente juurde toonud – nüüd tullakse Purtsesse laupäeviti kala ostma pea kõikjalt Ida-Virumaalt. Infot sadamas toimuva ja kala müügi kohta saab Facebookist (Purtse kalasadam).
Rahvahääletuse teise koha sai kogupereüritus Kasepää Rääbisefestival. Festivali korraldava Peipsi Toidu Võrgustiku juht Tauno Laasik peab rääbist Eesti kõige maitsvamaks kalaks ning ütleb, et kolmel aastal toimunud üritus on toonud lisaks rääbisele eestlaste teadvusesse ka paljud teised head Peipsi kandi maitsed, samuti tutvustanud kogu piirkonda atraktiivse ja väärtusliku külastuskohana. Eelmisel suvel külastas Rääbisefestivali kokku umbes 6000 inimest. Ettevõtmise üheks tõmbenumbriks on nii suurtele kui väikestele korraldatavad õpitoad, kus tutvustatakse erinevaid kalu ja õpetatakse neid ka püüdma.
Kolmandaks jäi rahvahääletusel Jägala jõe lõhejõena taastamise kampaania. Ühiskondlik liikumine sai alguse piirkonna inimeste algatusest ja protsess toimus suuresti kodanikualgatuse korras. Kalateadlase Martin Kesleri sõnul on Jägala jõel potentsiaali kujuneda väga võimsaks kalajõeks. Lisaks lõhedele armastavad Jägalat ka silm, jões kudev siig, vimb ja meriforell.
Kalastaja
Sander Loite, üks saate tegijatest, ütles, et vete seisund ja kalade elutegevus on läbi kõigi aastate olnud üks olulisi teemasid. Kui ta 2011. aastal „Osooni“ tegijatega liitus, oli tema esimene telelugu just kaladest, täpsemalt rahvuskalast räimest, meenutas ta.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased lood
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele