• 13.10.25, 07:00

Meie vete võõrliike: ameerika kammloom suuremat osa Läänemerd ei ohusta

Ameerika kammloom (lad Mnemiopsis leidyi) põhjustas nullindate keskel Läänemerre jõudes teadlaste hulgas väikese paanika, kuna teda hinnati viimase aja kõige ohtlikumaks võõrliigiks, kes siia saabunud. Hiljem selgus, et liik oli hoopiski valesti määratud ning et see õige ameerika kammloom on siin samuti olemas, aga palju väiksemal hulgal, kui algselt arvati ning et tema mõju Läänemerele on kardetust palju väiksem.
Ameerika kammloom.
  • Ameerika kammloom.
  • Foto: Wikimedia Commons
2006. aastal jõudis laevade ballastveega Läänemerre Põhja-Ameerika idarannikult pärinev meduusi meenutav läbipaistev loomake. Tegemist on kammloomaga ja tegelikult ei ole ta meduusidega mitte kuidagi sugulane. Akvaariumis vaadates tundub valguse käes värelev kanamuna suurune loom äärmiselt sümpaatne, teadlased on aga invasioonile järgnevatel aastatel korduvalt kartnud, et tegemist võib olla Läänemere viimase aja kõige ohtlikuma tegelasega. Lausa nii ohtlikuga, et kõige mustema stsenaariumi puhul võib kammloom vaid mõne aastaga meie kalavarusid, eeskätt räime ja kilu, oluliselt vähendama hakata.

Seotud lood

Lood
  • 29.09.25, 07:00
Meie vete võõrliike: signaalvähk kannab vähikatku, mis tapab kohalikud jõevähid
Lõppenud suvest on teada mitu juhtumit, kui sotsiaalmeedias müüdi elusaid signaalvähke (lad Pacifastacus leniusculus). Tegemist on äärmiselt ohtliku vähikatku kandva võõrliiguga, kelle veekogusse sattumine tapab meie kohalikud jõevähid.
Lood
  • 08.09.25, 07:00
Meie vete võõrliike: Kaug-ida unimudil talub ka veekogude kuivamist ja külmumist
Pärast seda, kui Peterburi akvaristikahuvilised 1916. aastal kaug-ida unimudila (lad Perccottus glenii) oma akvaariumitesse tõid ja millegipärast ka kohalikesse veekogudesse lahti lasid, alustas üks meie vähestest magevee võõrliikidest liikumist Euroopa suunal.
Lood
  • 25.08.25, 07:00
Meie vete võõrliike: hõbekogre arvukus soojade suvedega aina kasvab
Viimastel aastakümnetel rannikumeres kiirelt paljuneva hõbekogre (lad Carassius auratus gibelio) eduloo põhjuseks peetakse klimaatilisi ja inimtegevuslikke tegureid. Täna ohustab see kiire paljunemisvõime ja keskkonnataluvusega liik kohalikke kalu ning veekogude ökosüsteeme.
Lood
  • 11.08.25, 07:00
Meie vete võõrliike: vikerforell võitleb õnge otsas vapralt
Vikerforell (lad Oncorhynchus mykiss) või ka vikerkala kuulub koos nerka, gorbuuša, keta jt-ga n-ö idalõhede või ka Vaikse ookeani lõhede sekka. Vikerforell on kala, keda on igaüks kohanud poeletil, sest on ju tema näol tegemist ühe inimese poolt üle maailma laiemalt levitatud kalaliigiga.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele