Looduse ümberkujundamise sotsialistlikust eesmärgist tulenev seisukoht, et jõed on eesvoolud ja peakanalid (veejuhtmed) kuivenduskraavidele, tuleb asenda mõtteviisiga, et esmane on seadustest tulenevate eesmärkide, mullaviljakuse tõusu ja keskkonnakaitse kohustuslik tagamine, leiab Madis Messimas MTÜ-st Hoiame Loodust.
Kraavitamiste tulemus jõgedes – soojenenud vesi, aeglustunud voolukiirus, mudastumine ja taimestiku vohamine.

Seotud lood

Lood
  • 31.01.25, 16:07
Madis Messimas: isetegemine on minu viis ennast teostada
Kui püüda hinnata iga kalamehe jälge kalastusmaastikul, on Madis Messimas jätnud selle vaieldamatult oma erakordsete käsitööoskustega ning algusest lõpuni oma kätega valmis tehtud lendõngevarustusega.
Lood
  • 03.08.23, 18:48
Aimar Rakko: harrastajate hääl peaks rohkem kõlama!
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko (44) on mees, kellele võib helistada siis, kui ise mõnd määrust või seadust üles ei leia.
Lood
  • 20.01.26, 07:15
Sogases vees ei pruugi kalad paaritumiseni jõudagi
Hiina teadlased võtsid kokku enam kui 200 teadustööd selle kohta, kuidas muutused vee kvaliteedis kalade käitumist mõjutavad. Täpsemalt keskenduti kalakasvatustega seotud vee kvaliteedi parameetritele, temperatuurist toksilise reostuseni.
Lood
  • 18.08.25, 15:00
Looduslikud kalavarud või asustatud kalakari: kumb on kalamehe jaoks see õige?
Harrastuslik kalapüük on rahvusvahelisel tasemel juba ammu väljunud raamidest „lähen võtan kuuri najalt õnge ja vaatan, mida jõgi annab“. Selle asemel on toimunud spetsialiseerumine mitmel tasemel: keskendumine mingile kindlale kalaliigile, mingile püügiviisile või veekogu tüübile. Vähe sellest, mööda maailma rändavad n-ö harrastusprofid teavad väga hästi, milliste jõgede lõhed on kõige kõvemad võitlejad ning millise jõe forellid ilusaima kirjaga. Seega ei saa enam lähtuda mantrast „palju kala – hea veekogu“ ning kalamehe jaoks võib veekogu kvaliteet seisneda paljudes eri aspektides. Kas siiski veekogusse kalu juurde asustada? Mis juhtub veekoguga sinna kalu asustades? Mis on biomanipulatsioon? Sellest kõigest järgnevalt.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele