Maaparandustööd rikuvad Eesti jõed
Looduse ümberkujundamise sotsialistlikust eesmärgist tulenev seisukoht, et jõed on eesvoolud ja peakanalid (veejuhtmed) kuivenduskraavidele, tuleb asenda mõtteviisiga, et esmane on seadustest tulenevate eesmärkide, mullaviljakuse tõusu ja keskkonnakaitse kohustuslik tagamine, leiab Madis Messimas MTÜ-st Hoiame Loodust.
Loe AI kokkuvõtet
Tänaseni kehtivate õigusaktide alusel on maaparandus valdkond, mis ei seisne üksnes kuivendussüsteemides, vaid mille peamisteks eesmärkideks on mullaviljakuse tõus põldudel ja keskkonnakaitse. Kuid selle valdkonna seaduslike eesmärkide täitmist segab oluliselt eelnenud ajajärgu karvane käsi. ENSV ajal ühel või teisel moel jõgede ja ojade rikkumine, mida ka siis teadjamate poolt maapõhja kiruti, pole üllatuslikult tänaseni kusagile kadunud. Ka praegu käsitletakse Eestis jõgesid endiselt eesvooludena ja kuivenduskraavide peakanalitena ning ajal, mil paljud Euroopa riigid sulgevad või takistavad kraavide otsevoolusid jõgedesse, on maaparanduslike kuivendussüsteemide maht Eestis pea sama suur kui Nõukogude Liidu lõpuaegadel, 1980ndate teises pooles. Tundub uskumatu, aga probleem on vägagi reaalne ja puudutab otseselt või kaudselt enamikke kalamehi.
Seotud lood
Kui püüda hinnata iga kalamehe jälge kalastusmaastikul, on Madis Messimas jätnud selle vaieldamatult oma erakordsete käsitööoskustega ning algusest lõpuni oma kätega valmis tehtud lendõngevarustusega.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko (44) on mees, kellele võib helistada siis, kui ise mõnd määrust või seadust üles ei leia.
Hiina teadlased võtsid kokku enam kui 200 teadustööd selle kohta, kuidas muutused vee kvaliteedis kalade käitumist mõjutavad. Täpsemalt keskenduti kalakasvatustega seotud vee kvaliteedi parameetritele, temperatuurist toksilise reostuseni.
Harrastuslik kalapüük on rahvusvahelisel tasemel juba ammu väljunud raamidest „lähen võtan kuuri najalt õnge ja vaatan, mida jõgi annab“. Selle asemel on toimunud spetsialiseerumine mitmel tasemel: keskendumine mingile kindlale kalaliigile, mingile püügiviisile või veekogu tüübile. Vähe sellest, mööda maailma rändavad n-ö harrastusprofid teavad väga hästi, milliste jõgede lõhed on kõige kõvemad võitlejad ning millise jõe forellid ilusaima kirjaga. Seega ei saa enam lähtuda mantrast „palju kala – hea veekogu“ ning kalamehe jaoks võib veekogu kvaliteet seisneda paljudes eri aspektides. Kas siiski veekogusse kalu juurde asustada? Mis juhtub veekoguga sinna kalu asustades? Mis on biomanipulatsioon? Sellest kõigest järgnevalt.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele