• 20.01.26, 07:15

Sogases vees ei pruugi kalad paaritumiseni jõudagi

Hiina teadlased võtsid kokku enam kui 200 teadustööd selle kohta, kuidas muutused vee kvaliteedis kalade käitumist mõjutavad. Täpsemalt keskenduti kalakasvatustega seotud vee kvaliteedi parameetritele, temperatuurist toksilise reostuseni.
Sogases vees ei pruugi kalad paaritumiseni jõudagi
  • Foto: Randel Kreitsberg
Arusaadavalt mõjutab vee kvaliteet kalade elu. Teadlased on varasemates uuringutes kokku võtnud vee kvaliteedi mõjud kalade kasvukiirusele ja tervisele. Need on muutused, mis on olulised inimeste ja kalakasvatuse kasumlikkuse huvidest lähtuvalt. Hiljutine Zhejiangi Ülikooli (Hiina Rahvavabariik) teadlaste uuring keskendus aga muutustele kalade käitumises – vangistuses peetavate loomade heaolu on valdkond, millele pööratakse maailmas üha enam tähelepanu.

Seotud lood

Lood
  • 12.01.26, 15:00
Teadlased valmistasid kalade lõpustest inspireeritud mikroplasti filtri
Mikroplast on globaalne probleem, mille kahjulike mõjude käes kannatavad nii kalad kui inimesed. Üheks olulisemaks mikroplasti allikaks on tehiskiust kangad ja pesu masinpesemine. Bonni ülikooli teadlased võtsid šnitti planktontoiduliste kalade lõpustest, et töötada välja kodumajapidamisse sobilik filtersüsteem.
Lood
  • 15.12.25, 06:45
Lugeja küsib: kas kalale kasvavad kaotatud soomuste asemele uued?
Lugeja küsimusele vastab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Lood
  • 09.12.25, 06:45
Kalale on haistmine sama tähtis kui inimesele nägemine
Nagu arvata võib, toimub veekeskkonnas elamine mõnevõrra teistsuguste põhimõtete järgi kui maismaal – nii ka ümbruskonna tajumine ning selle kohta info saamine. Kui maismaal on paljudel loomaliikidel esmatähtis roll nägemisel (pikka aega arvati, et näiteks linnud ei tunnegi üldse lõhna), siis veekeskkonnas on selleks hoopis kuulmine (sh küljejooneelund) ning haistmine. Neist viimane võimaldab info saamist ja vahetamist kõige kaugemate vahemaade taha. Nii ei olegi vaja pikalt selgitada, miks kalamees kalade haistmisest üht-teist teadma peaks – ikka selleks, et need kalad oma konksu juurde ja otsa meelitada.
Lood
  • 02.12.25, 06:45
Kaasaegsed tehnoloogiad pakuvad lõhede uurimiseks uusi võimalusi
Viimaste nädalate kaks lõhedega seotud teadusuudist keskendusid kalakasvanduse ja seire teemadele. Teadlased leidsid, kuidas tehisintellekti abil kasvanduse kala metsikust eristada ning avastasid, et lõhe arvukuse seireks pole vaja üldse vee alla minnagi.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele