09.12.25, 06:45

Kalale on haistmine sama tähtis kui inimesele nägemine

Nagu arvata võib, toimub veekeskkonnas elamine mõnevõrra teistsuguste põhimõtete järgi kui maismaal – nii ka ümbruskonna tajumine ning selle kohta info saamine. Kui maismaal on paljudel loomaliikidel esmatähtis roll nägemisel (pikka aega arvati, et näiteks linnud ei tunnegi üldse lõhna), siis veekeskkonnas on selleks hoopis kuulmine (sh küljejooneelund) ning haistmine. Neist viimane võimaldab info saamist ja vahetamist kõige kaugemate vahemaade taha. Nii ei olegi vaja pikalt selgitada, miks kalamees kalade haistmisest üht-teist teadma peaks – ikka selleks, et need kalad oma konksu juurde ja otsa meelitada.

Randel Kreitsberg

Kalale on haistmine sama tähtis kui inimesele nägemine

Foto: Ralf Mae

Teadustöödes on kirjeldatud, et kaladel on lõhna tundmise võime ja nägemise vahel negatiivne seos: mida paremini tunneb mingi liik lõhna, seda kehvem on selle nägemine. Põhjus on evolutsiooniline: informatsioon on väärtuslikuks valuutaks igas keskkonnas ja iga liigi jaoks ning mingi infokanali n-ö välja töötamine on kulukas ning aeganõudev. Kõike ei saa ning liigid teevad evolutsiooni käigus valikuid. Nii on Kesk-Aafrika mudastes jõgedes mitmetel liikidel (nt sugukond Mormyridae, elevantkalad) osutunud otstarbekaks välja arendada hoopis elektriline kommunikatsioonisüsteem, kus kalaliigid vahetavad omavahel infot nõrka elektrivälja genereerides. Samas osadel koopakaladel puuduvad silmad hoopiski. Meie kodumaiste liikide puhul on aga haistmine üks tähtsamaid meeli – eks suhteliselt sogastel vetel ja halval nähtavusel on siin kindlasti mängida oma roll.

Seotud lood

Lood

03.11.25, 07:00

Lõhed kasutavad rände alustamisel ajuripatsit valguse sensorina

Käes on sügis ning sellega ka lõhede ja forellide kudeaeg. Lõhekalad käivad kudemas oma sünnijões ja teadmised selle kohta, kuidas sünnijõe ära tundmine ja sinna tee leidmine täpselt toimub, on kergelt öeldes puudulikud. Äsjane uuring lisas aga valgust kuderände ajastamise teemasse: selgus et just hüpofüüs ehk ajuripats aitab kaladel õigest päeva pikkusest ja lähenevast sügisest aru saada.

Lood

10.11.25, 07:00

Teadlased süvenesid hainaha mikromaailma

Hainahk on looduslik fenomen, mida on inimese poolt kasutatud piinamisvahenditest liivapaberi asemikuni. Seda teatakse juba ammu, et haide kare nahk on kaetud paljude väikeste hambakestega. Nüüd süvenesid teadlased sellesse, kuidas naha struktuur looma eluea jooksul muutub ning tahtsid teada saada, kas on ka erinevusi emaste ja isaste naha vahel.

Lood

14.10.25, 07:15

Söö rohkem kala ja elad kauem!

See ei ole Tartu Ülikooli miljonieurone reklaamikampaania!

Värsked Põhjamaade toitumisjuhised võtavad samaaegselt arvesse nii sööja (inimese) kui ka elukeskkonna (planeedi) tervise. Teadlased soovitavad tarbida vähem liha ja lisatud suhkruid, kuid rohkem kala, köögivilju, täisteratooteid ja madala kalorsusega piimatooteid. Nii elad kauem ja säästad planeeti!

Lood

27.10.25, 15:00

Uus ogaliku liik tekkis vaid 12 000 aastaga

Berni Ülikooli (Šveits) teadlased on asunud uurima üle maailma suurtesse järvedesse jääaja järgselt lõksu jäänud ogalikke. Algus tehti Kanadas ning leiti kohe, et lühikese aja ja minimaalse keskkonnamõjuga on vaid 12 000 aastaga lähedastes järvedes eri liigid tekkinud. Põhjus peitub võldastes.

Sisuturundus

19.03.26, 07:15

Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.