10.11.25, 07:00

Teadlased süvenesid hainaha mikromaailma

Hainahk on looduslik fenomen, mida on inimese poolt kasutatud piinamisvahenditest liivapaberi asemikuni. Seda teatakse juba ammu, et haide kare nahk on kaetud paljude väikeste hambakestega. Nüüd süvenesid teadlased sellesse, kuidas naha struktuur looma eluea jooksul muutub ning tahtsid teada saada, kas on ka erinevusi emaste ja isaste naha vahel.

Randel Kreitsberg

Tanu-vasarhai.
Foto: Shutterstock

Erinevus emaste ja isaste naha vahel on täitsa asjakohane hüpotees, sest üks olulisi põhjusi, miks haidel üldse selline tugev nahk eksisteerib, arvatakse olevat haide paaritumiskommetes. Paaritumise ajal nimelt isane hai hammustab emast ja hoiab viimast hammastega kinni. Pikka aega oli n-ö üldteada tõde, et emaste haide nahk on sel põhjusel paksem ja tugevam kui isaste oma. Vastsest uuringust, mille viisid läbi Florida Atlandi Ülikooli (USA) teadlased, selgus, et tõepõhja sellel uskumusel ei ole, vähemalt mitte nende uuritud tanu-vasarhai (lad Sphyrna tiburo) puhul. Uuritud emastel ja isastel naha struktuuris ja paksuses erinevusi polnud.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Teadus

Seotud lood

Lood

03.11.25, 07:00

Lõhed kasutavad rände alustamisel ajuripatsit valguse sensorina

Käes on sügis ning sellega ka lõhede ja forellide kudeaeg. Lõhekalad käivad kudemas oma sünnijões ja teadmised selle kohta, kuidas sünnijõe ära tundmine ja sinna tee leidmine täpselt toimub, on kergelt öeldes puudulikud. Äsjane uuring lisas aga valgust kuderände ajastamise teemasse: selgus et just hüpofüüs ehk ajuripats aitab kaladel õigest päeva pikkusest ja lähenevast sügisest aru saada.

Lood

27.10.25, 07:00

Kalateadlane vastab: kas kalad kannatavad külmumist?

Kui veekogud külmuvad talvel põhjani, enamik kalaliike hukkub. Ent kalade seas leidub huvitavaid kohastumusi, mis lasevad osadel liikidel ka jää sisse külmununa ellu jääda.

Lood

27.10.25, 15:00

Uus ogaliku liik tekkis vaid 12 000 aastaga

Berni Ülikooli (Šveits) teadlased on asunud uurima üle maailma suurtesse järvedesse jääaja järgselt lõksu jäänud ogalikke. Algus tehti Kanadas ning leiti kohe, et lühikese aja ja minimaalse keskkonnamõjuga on vaid 12 000 aastaga lähedastes järvedes eri liigid tekkinud. Põhjus peitub võldastes.

Lood

14.10.25, 07:15

Söö rohkem kala ja elad kauem!

See ei ole Tartu Ülikooli miljonieurone reklaamikampaania!

Värsked Põhjamaade toitumisjuhised võtavad samaaegselt arvesse nii sööja (inimese) kui ka elukeskkonna (planeedi) tervise. Teadlased soovitavad tarbida vähem liha ja lisatud suhkruid, kuid rohkem kala, köögivilju, täisteratooteid ja madala kalorsusega piimatooteid. Nii elad kauem ja säästad planeeti!

Sisuturundus

19.03.26, 07:15

Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.