Meie vete võõrliike: Kaug-ida unimudil talub ka veekogude kuivamist ja külmumist
Pärast seda, kui Peterburi akvaristikahuvilised 1916. aastal kaug-ida unimudila (lad Perccottus glenii) oma akvaariumitesse tõid ja millegipärast ka kohalikesse veekogudesse lahti lasid, alustas üks meie vähestest magevee võõrliikidest liikumist Euroopa suunal.
Teadlaste katsepüükide tulemusena avastati esimesed unimudilad Eestist Narva veehoidlast 2005. aasta juunikuus, kuid kohalikud kalurid teadsid liigi olemasolust juba paar aastat enne seda. Praeguseks leidubki kaug-ida unimudilat Narva veehoidlas ja selle ümbruse tiikides. Soodsate tingimuste koosmõjul võib liigi levikukiirus olla kuni 10 km aastas. Lisaks Eestile on see liik jõudnud juba paljudesse Euroopa riikidesse, kaasa arvatud Lätti ja Leetu. Mil viisil ta Narva veehoidlasse sattus, ei ole täpselt teada.
Seotud lood
Eestis on kokku kolme liiki siiga: kaks neist on külmaveelised jääajast pärit reliktid, üks aga Venemaa avarustest meie järvedesse toodud kolonist. See kala on peled (lad Coregonus peled).
Viimastel aastakümnetel rannikumeres kiirelt paljuneva hõbekogre (lad Carassius auratus gibelio) eduloo põhjuseks peetakse klimaatilisi ja inimtegevuslikke tegureid. Täna ohustab see kiire paljunemisvõime ja keskkonnataluvusega liik kohalikke kalu ning veekogude ökosüsteeme.
Vikerforell (lad Oncorhynchus mykiss) või ka vikerkala kuulub koos nerka, gorbuuša, keta jt-ga n-ö idalõhede või ka Vaikse ookeani lõhede sekka. Vikerforell on kala, keda on igaüks kohanud poeletil, sest on ju tema näol tegemist ühe inimese poolt üle maailma laiemalt levitatud kalaliigiga.
Laevade ballastveega saabuvaid külalisi ei saa pärast nende meie vetesse vabanemist mitte kuidagi kontrollida. See käib ka konksja vesikirbu kohta, kelle invasioon on muutnud toitumissuhteid Läänemere toiduahelas ning suurendanud liikidevahelist toidukonkurentsi.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele