Kalad ja kuum suvi
Kuidas mõjutavad meie vete kalu kõrged veetemperatuurid?
Kalamehed teavad, et päikeseline soe päev ei ole kalapüügiks parim, kuuma ilmaga aga muutub kalapüük pea lootusetuks. Kalad on kõigusoojased ja temperatuuri tõustes nende energiavajadus kasvab. Samas kõrgete temperatuuride korral napib vees hapnikku ja see tekitab kaladel stressi – esmalt kaob söögiisu. Sellistel päevadel muutuvad kalad väheliikuvaks ja loiuks ning hoiduvad sügavamale, külmematesse veekihtidesse. Kuumadel ilmadega võtab kala peaasjalikult varahommikul või hilistel õhtutundidel, kui vesi on natuke jahedam. Kui ilmad hakkavad pärast kuumaperioodi uuesti jahenema, kasvab kalade söögiisu kiiresti ja siis on õige aeg kalale minna.
Seotud lood
Eesti asub kalade poolest huvitavas piirakonnas – meil on siin nii klassikaliselt külmaveelisi (nt siig) kui ka soojematelt laiuskraadidelt pärinevaid kalu (nt hõbekoger). Suur osa Eesti kalaliikidest on mingil perioodil meile sisserännanud: siig pea 14 000 aastat tagasi Põhja-Jäämerest ning hõbekoger 1950ndatel inimese abiga kes-teab-kust (hõbekogre ürgkodu on Ida-Aasia). Sellepärast on loomulik, et siin elavad kalaliigid elavad ka talve üle erinevalt. Kellele külm ja pime jääalune elu paremini passib ja kellele mitte?
Igale tõsisem kalahuviline on kursis, et teaduses on vastamata küsimusi palju ning kalade elu-olu kohta pole sugugi kõik teada.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi spetsialistid.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
1
5
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele