• 05.01.23, 18:06

Lugeja küsib: miks on Peipsi ahvenad valdavalt pisikesed “sinininad”?

Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaministeeriumi ametnikud ning TÜ Eesti Mereinstituudi kalateadlased.
Lugeja küsib: miks on Peipsi ahvenad valdavalt pisikesed “sinininad”?
Miks ei tohi minna paadiga püüdma Narva jõele elektrijaama alusele lõigule? Allpool piirisilda tohib jõel paadiga sõita, aga piirisilla ja elektrijaama vahel ei tohi.

Seotud lood

Lood
  • 11.04.24, 21:28
Kuidas läheb kohal Peipsi järves?
Järve kohavaru on kahanenud väiksemaks kui tavaliselt. Mis on selle põhjus?
Lood
  • 22.01.24, 17:15
Laur Tammeorg jõuab tulemusteni läbi töökuse
Vigastus välistas ühe suure kire - jalgpalliga - tegelemise. Teine suur kirg - kalapüük - jäi alles.
Lood
  • 18.10.21, 14:28
2021. aasta sügise lühiuudised
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele