Talvisest haugipüügist sikuga
Selles loos kirjutame talvisest haugipüügist vib-lantide, põik- ja püstlantidega.
Teks:Mikk Rohtla, Mihkel Kruusmann ja Laur Tammeorg
Seotud lood
Talvine kohapüük Pärnu jõe alamjooksul on muutumas aina populaarsemaks – Pärnusse sõidetakse kokku üle Eesti, et selle tujuka, ent ülimalt maitsva kalaga õnne katsuda. Kel kerkivad silme ette möödunud hooaja parimad võtupäevad, kes alles unistavad esimesest koha löögist. Alljärgnevas loos paneme kokku Pärnu jõele sobiliku püügikomplekti, millega koha jahtima minna.
Talvine kohapüük Pärnu jõel on põnev ning adrenaliinirohke tegevus – kui ikka ridvast korralik pauk läbi käib ja paarikilose koha otsa lööb, on see niivõrd võimas elamus, et tahad seda kogeda veel ja veel. Pärnus püütakse viimastel aastatel koha põhiliselt VIB-lantidega. Järgnevas loos võtamegi Pärnu jõe kohapüügi pulkadeks lahti.
Kas topsiõngega on võimalik püüda ka talvel? Millised eelised see püüdjale kaaskalastajate ees annab? Millist varustust on vaja ja kui palju see maksab? Nendest ja paljudest teistest momentidest annab ülevaate Jaan Grents.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele