Kalapüügieeskirja § 4 lg 2 p 7 kohaselt on kõik räimerakendused, mida meie kalastustarvete kauplustes müüakse, sellised, millega püüda tegelikult ei tohigi. Kalapüügieeskirjas on nimelt kirjas, et räimeõnge rakenduses tohib kasutada vaid imetillukesi konkse, mille teraviku ja sääre kaugus ei ole suurem kui 5 mm. Nii väikeseid konkse reaalselt räimepüügil keegi ei kasuta. Kas seda seaduspunkti oleks võimalik ära muuta? 10 mm konksuteraviku ja jala vahel on räimepüügil oluliselt reaalsem suurus. Kas kedagi antud punkti rikkumise eest räimepüügil ka karistatud on, ei tea, aga kui inspektorid väga tahaksid, saaksid selle eest trahvi teha küll.
Seotud lood
Kalapüüki reguleerivaid õigusakte muudetakse pea igal aastal. Seekord on need muudatused senistest mahukamad ning mitmed neist nihutavad paigast pikalt kehtinud reeglid. Ühtekokku on neid muudatusi 62 – püügivahendite definitsioonidest kalade püügikeeluaegadeni, seda nii kutselisel kui harrastuspüügil. Muudatuste pakett jõustub 1. jaanuaril 2021. Kõiki muudatusi siinkohal välja tooma ei hakka, vaid esitame valiku olulisematest.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude ja veeosakonna ning Keskkonnaameti ametnikud.
Ahvena ja haugi alammõõt suurenes, säinale ja vimmale kehtestati päevalimiit.
Tänapäeva kiires maailmas otsivad inimesed üha enam lahendusi, mis tagaksid mugavuse, turvatunde ja valmisoleku nii igapäevaelus kui ka ootamatutes olukordades. Just sellisest vajadusest on välja kasvanud Toidupakk.ee, e-pood, mis keskendub matkatoidule, toiduvarudele ja praktilisele matkavarustusele. See ei ole lihtsalt kauplus – see on partner kõigile, kes hindavad looduses viibimist, seikluslikku eluviisi ning mõistavad valmisoleku tähtsust.
Enimloetud
1
5
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Viimased lood
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele