• 13.01.25, 09:49

Seaduses defineeritud räimerakenduse konksude suurus ei ole tegeliku eluga kooskõlas

Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.
Seaduses defineeritud räimerakenduse konksude suurus ei ole tegeliku eluga kooskõlas
  • Foto: Ralf Mae
Kalapüügieeskirja § 4 lg 2 p 7 kohaselt on kõik räimerakendused, mida meie kalastustarvete kauplustes müüakse, sellised, millega püüda tegelikult ei tohigi. Kalapüügieeskirjas on nimelt kirjas, et räimeõnge rakenduses tohib kasutada vaid imetillukesi konkse, mille teraviku ja sääre kaugus ei ole suurem kui 5 mm. Nii väikeseid konkse reaalselt räimepüügil keegi ei kasuta. Kas seda seaduspunkti oleks võimalik ära muuta? 10 mm konksuteraviku ja jala vahel on räimepüügil oluliselt reaalsem suurus. Kas kedagi antud punkti rikkumise eest räimepüügil ka karistatud on, ei tea, aga kui inspektorid väga tahaksid, saaksid selle eest trahvi teha küll.

Seotud lood

Lood
  • 08.02.21, 15:11
Harrastuspüügi muudatused 2021
Kalapüüki reguleerivaid õigusakte muudetakse pea igal aastal. Seekord on need muudatused senistest mahukamad ning mitmed neist nihutavad paigast pikalt kehtinud reeglid. Ühtekokku on neid muudatusi 62 – püügivahendite definitsioonidest kalade püügikeeluaegadeni, seda nii kutselisel kui harrastuspüügil. Muudatuste pakett jõustub 1. jaanuaril 2021. Kõiki muudatusi siinkohal välja tooma ei hakka, vaid esitame valiku olulisematest.
Lood
  • 01.07.21, 14:46
Lugeja küsib: miks lähevad suured latikad pärast tabamist tumepunaseks?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude ja veeosakonna ning Keskkonnaameti ametnikud.
Lood
  • 12.01.24, 20:26
Kalapüügieeskiri muutus
Ahvena ja haugi alammõõt suurenes, säinale ja vimmale kehtestati päevalimiit.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele