Kui me midagi ei tee, söövad kormoranid Eesti kalavaru lihtsalt ära
TÜ Eesti Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa on öelnud, et praeguse olukorra jätkudes ei ole meil viie aasta pärast enam kala, mida püüda. See kehtib nii harrastuskalameeste kui kutseliste osas. Põhjuseks on plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsioon, mis teeb meie kalavarule lihtsalt otsa peale, kirjutab Tarmo Erlich Eesti Kalastusklubide Liidust.
Eestis on umbes 1600 kutselist kalurit, kelle leib on kalapüük. Lisaks on meil optimistlikel hinnangutel lausa kuni 160 000 harrastuskalastajat. Kalapüük on Eestis RMK matkaradade külastamise järel ilmselt vabaaja tegevus number kaks. Seega puudutab kormoranide probleem erakordselt suurt hulka inimesi.
Seotud lood
Käesoleva aasta linnuks on valitud kormoran. Seda igati õigustatult, sest kormoranile tuleb tähelepanu pöörata. Täna teeme seda kalanduse vaatest.
Novembri lõpus korraldas Kalanduse teabekeskus Tallinnas rahvusvahelise seminari kormoranide mõjust kalastikule ja ökosüsteemile. Kui siiani on avalikkuses valdav olnud arusaam, et kormoran on probleemiks vaid vastasseisu tõttu kaluritega, siis toimunud seminar võttis uurimise alla kormorani mõju ka ülejäänud ökosüsteemile.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel on valminud mahukas ülevaade „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“. Kalastaja uurib asja.
MTÜ Eesti Vee-elustiku Selts ja Kormoran Grupp teostasid koostöös MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoguga Anilaiul ja Sorgu saarel sellekevadist kormoranide munade õlitamist.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele