Kümme kohta, kuhu esimese jääga kalale minna
Ammu enne seda, kui külm suuremad veekogud (rääkimata Peipsi järvest, Pärnu lahest ja jõgedest) korralikult kaanetab, kibelevad kalamehed talihooaega alustama. Küll see kandva jää ootamine on piinarikas – saaks ainult otsa vette! Kus juba kannab? Mida ja kui palju saadakse? Kalastaja annab kümme soovitust, millistele veekogudele kihelust maandama minna, ent paneb ka südamele, et kalaretke planeerimisel tuleks juhinduda Päästeameti jäälemineku lubamisest.
1. Suur-Emajõe sonnid. Suur-Emajõe vanajõesonnid võivad esimese jääga osutuda tõeliseks talikalastaja Eldoraadoks. Sobiva veeseisuga aastatel on nendes jää tekkimise aegu enamasti sees suurel hulgal ilusas ja väga ilusas mõõdus ahvenat, mis võtavad ahnelt sikut. Paraku ei vii enamike vanajõesonnide juurde ühtegi teed ja seetõttu pääseb neile ligi üksnes paadiga mööda Emajõge. Alam-Pedja looduskaitseala piires on mootorsõidukitega väljaspool selleks ettenähtud teid liiklemine ka keelatud.
Seotud lood
Kalameestele on esimesele jääle pääsemine talihooaja üks tähtsündmusi, ent suures tuhinas kiputakse sageli unustama ettevaatlikkust. Seetõttu juhtub igal aastal nõrgal jääl mitmeid õnnetusi. Et püügiretke paremini planeerida, on Päästeameti ja Keskkonnaagentuuri koostöös valminud Ilm+ äpp, kust muude andmete seas saab infot ka sisevete jääolude kohta.
Jää on salakaval ega andesta ettevaatamatust, rumalust või hulljulgust. Selle kinnituseks on pea igal aastal esimese ja viimase jää paiku uppunud kalamehed. Enne, kui sead sammud esimesele jääle, loe läbi järgnevad soovitused.
18. veebruaril korraldas Päästeamet Väike-Maarja Päästekolledžis jääohutuse-alase teabepäeva, mille üheks osaks oli päästevahendite praktiline demonstratsioon Äntu Sinijärvel. Toimunust on valmimas ka näitlik õppevideo.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele