Kohapüügist talvisel Lämmijärvel
Viimastel talvedel on sikumehed hakanud Lämmijärvelt kenasti koha saama. Alexander Andrusenko kirjutab, kuidas tema talvise kohapüügi juurde jõudis, missugust varustust ta kasutab ning mida võiks teha, et oma esimesed mõõdus sudakad landiga jää alt kätte saada.
Olen pikki aastaid tegelenud talviti peamiselt sportkirbutamisega. Talved on lühikesed, võistluskalender aga väga tihe, mistõttu olen niisama kalale jõudnud vaid esimese ja viimase jääga. Esimese jääga olen püüdnud väikejärvedel haugi ja ahvenat, viimasega aga Peipsil särge ja ahvenat. Muul ajal on aega jätkunud ainult võistlemiseks ja trenni tegemiseks.
Seotud lood
Viimastel aastatel on Pärnu jõkke tekkinud ebatavaliselt palju koha. Kuidas teda püüda?
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.
Väljas on hiline talv ja mingeid putukaid ei paista kooruvat ega lendavat, aga ometigi käib kala vaikses jõekäärus õrnalt pinnas ja justkui võtab sealt midagi. Kuidas sellises olukorras püüda ja milliseid putukaid kasutada?
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele