• 08.05.25, 15:00

Uue põlvkonna väikesed rippmootorid kestavad kümneid aastaid

Mida on uue põlvkonna väikestes rippmootorites uut ja millest juhinduda, kui on soov soetada endale uus kuni 30 hj-line ahtrivurr? Kui plaanid oma paadile uue päramootori ostmist, loe läbi käesolev lugu.
Uue põlvkonna väikesed rippmootorid kestavad kümneid aastaid
  • Foto: Hanno Kask
Esimese asjana tuleks vaadata, et mootori jala pikkus oleks paadile sobilik. Kuni 30 hj mootoreid toodetakse üldjuhul kahe jalapikkusega, millest S (ingl short) ehk lühike jalg on mõeldud ahtripeeglile 380 mm ja L (long) ehk pikk jalg on mõeldud ahtripeeglile 520 mm. Lisaks leidub mõnede tootjate väikeste mootorite valikus veel ka ülipika jalaga mudeleid, mis on mõeldud kasutamiseks purjekatel, aga nendel me käesolevas artiklis pikemalt ei peatu.

Seotud lood

Lood
  • 05.03.25, 15:00
Paadi transportimise ja veeskamise ABC: kutselise vedaja tähelepanekuid
Paadi treilerile panek, transportimine ja veeskamine on tegevused, kus kohtab erineva pädevusega sooritusi alates asjatundlikkusest ning lõpetades täieliku amatöörlusega. Mida peaks nende asjade juures arvesse võtma ning mida tavaliselt valesti tehakse, kirjutab paarikümne aastase paatide transportimise kogemusega Koit Maarand.
Lood
  • 05.03.25, 07:00
Meriforellipüük paadist: mine sinna, kuhu kahlates ei pääse
Suur kevad on kohe käes ja sellega koos saabub ka aasta oodatuim aeg meriforelliküttidele. Kohe, kui veed veidigi soojemaks lähevad, leiab iga merre ulatuva nuki otsast kalamehe või kaks, kes üritavad meie vete ühe ihaldatuma kalaga kontakti saada. Tihti on mereäär õigetes püügikohtades nii tihedalt rahvastatud, et hiljaks jäädes ei olegi kuskile minna. Just sellel – aga ka mitmetel teistel põhjustel – eelistan mina juba aastaid meriforelli püüda paadist.
Lood
  • 03.08.22, 09:31
LIVE-sonarid on muutmas kalameeste mõttemaailma ja püügistiili
Live-sonar pakub kalamehele reaalajas detailset pilti vee all toimuvast, võimaldades lisaks kala olemasolule hinnata ka selle suurust ja isegi liiki. See tehnoloogia võimaldab koguda oluliselt rohkem infot, kui see varem võimalik oli ning suurendada märkimisväärselt püügi efektiivsust.
Lood
  • 09.07.24, 18:21
Teaduspõhine kaluripaat TÜ Eesti Mereinstituudilt
TÜ Eesti Mereinstituut koos Liivi Lahe Kalanduskoguga on tellinud nn ideaalse kaluripaadi modelleerimise võrgu- ja mõrramehele.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele