UL-kalapüük väikestel jõgedel võib pakkuda suuri üllatusi
Ülikerge UL-varustus võimaldab täiel rinnal nautida ka väiksemate kalade püüdmist. Sellise komplektiga on väga mõnus väsitada isegi ahvenat, väiksemat turba või säinast, jõeforellist ja haugist rääkimata!
Mööda Eestit ringi sõites jääb iga natukese aja tagant tee peale järjekordne sild üle väikese jõekese. Selliseid veekogusid on meil küllaltki palju ning enamikes neist leidub ka kala. Alati mitte küll suurt trofeekala, kuid teinekord võivad ka väikesed jõekesed meid korralikult üllatada. Ja kas alati peab püüdma tingimata suurt kala? Kerge UL-varustusega on ka ahvenat, väiksemat turba või säinast väga põnev väsitada. Kalameeste seas on väikesed jõed ja jõekesed sageli alahinnatud, ent minu jaoks on seal püüdmine oluliselt huvitavam kui näiteks järve ääres kaldalt lanti loopida – pidevalt toimub midagi ning saab harjutada ka visketäpsust. Enne, kui ma jõeforelli püüdma hakkasin, olingi pisemates jõgedes säinast, ahvenat ja turba püüdnud. See oli forellipüügile heaks põhjaks.
Seotud lood
Aina enamate forellipüüdjate landikarpidesse on ilmunud peibutis, mille juured on lendõngenduses ning mis on veest toonud arvukalt suuri täpilisi – liits (ingl k leech, soome k liitsi). Liitsidest, nende sidumisest, sobivast varustusest ning kalapüügi nüanssidest liitsidega – peamiselt forellipüügi võtmes – järgnevas loos juttu tulebki.
Põhja peale püsti seisma jääv silikoonpeibutis võib meelitada ahvena end suhu napsama.
Kevad on forellijõgede võsastunud kallastel ragistamiseks sobilik aeg – kopraaugud on kenasti näha, sääski ja muid tüütuid putukaid pole ja puudub ka suviselt lopsakas rinnuni ulatuv rohi. Samuti pole jõed jõudnud veel taimi täis kasvada, mistõttu saab mugavalt püüda pikemate visetega. Kevadeks on jõeforell jõudnud talvest ja kurnavast kudetrallist korralikult kosuda, võtab nii lanti kui lendõngeputukat vägagi isukalt ja hakkab ka korralikult vastu. Kalamees, kes sel ajal jõe ääres asju õigesti teeb, ei või üldiselt saakide üle nuriseda.
Sel aastal ilmus meie kalastustarvete kauplustesse müügile isevärki lant, mis ahvenapüüdjate seas kohe väga populaarseks sai. Kalamehed hakkasid neid kutsuma spinmadideks. Millega tegu ja milleks see hea on?
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele