Toomas Hango: lendõng pole kärsitutele!
Kuidas sa kalapüügi juurde jõudsid?
Seotud lood
Juutuuber Tõnu Peit (64) teeb oma köögis ja koduaia grillikojas videoid, mis on leidnud tee tuhandete eestlaste südamesse. Maitsvaid ja lihtsaid toite valmistaval ja muheda olekuga Tõnul on Youtube’is kordades rohkem tellijaid kui kodumaistel tippkokkadel. Kõva kalamees Tõnu räägib Kalastajale oma kalameheks ja (kala)kokaks kujunemise ägeda loo.
Mõni aasta tagasi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktoriks saanud merebioloog Markus Vetemaa (55) on Eesti kalanduse grand old man. Suurema osa suvedest Vilsandi saarel veetev mees on kalapüügiga seotud enamuse oma ajast, sestap on just tema kõige õigem teadlane, kellelt uurida, kuidas käib meie merekalade käsi.
Latikal ja tõugjal läheb Emajõe jõgikonnas hästi, kuid kõigi kalaliikide olukord roosiline ei ole.
Vigastus välistas ühe suure kire - jalgpalliga - tegelemise. Teine suur kirg - kalapüük - jäi alles.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele