Meie vete võõrliike: valgeamuur
Kui kalameeste seas peaks valitama võõrliik, mille üle õngemehel ehk kõige parem meel oleks, võiks üheks esikoha pretendendiks olla valgeamuur (lad Ctenopharyngodon idella). Valgeamuur kasvab kiiresti (10 cm aastas) ja suureks, on õnge otsas äärmiselt kõva võitleja, on rasvase lihaga ega ohusta kohalikke kalaliike, kuna on puhtalt taimtoiduline.
Kahjuks vajab valgeamuur paljunemiseks äärmiselt sooje veetemperatuure ning kudemiseks pikki, suuri ja kiirevoolulisi jõgesid. Nimelt peab valgeamuuri viljastatud mari arenemiseks konstantselt ilma põhja settimata vees voolama ning normaalseks arenguks kulub marjateral u 50 km pikkune teekond. Venemaa suurte jõgedega meie kodumaised veekogud võistelda ei suuda, potentsiaalse kudejõena tuleks kõne alla ehk vaid Narva jõgi.
Seotud lood
Äsja avaldatud Tartu Ülikooli teadustöö analüüsis kalade tundlikkust 29 erinevale keskkonnamürgile ja pani pingeritta 269 maailma kalaliiki. Tuleb välja, et meie kodumaiste liikide seas on nii vastupidavaid superkalu kui ka reostuse suhtes tundlikke esindajaid.
2020. aastal esmakordselt meie vetes nähtud kala tunneb end meie juures hästi.
Räimed on teadupoolest planktontoidulised. Hiljutises rootslaste uuringus leidsid aga Uppsala Ülikooli teadlased, et Rootsi rannikul elavate suurte räimede näol on tegemist pesueht kiskjatega, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Kas kasvandusest põgenenud ja tonka otsa jäänud tuura tohib ära võtta? Tuur on ju meil punase raamatu kala?
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele