Markerridva rakendus aitab püügipaiga põhjast aimu saada
Markerridva rakendust kasutavad peamiselt karbipüüdjad ning fiiderdajad ridvaulatusest kaugemal asuva püügipaiga põhja tundmaõppimiseks ning sügavuse väljaselgitamiseks veekogu huvipakkuvates piirkondades. Tegemist on lihtsa ja nutika lahendusega, mis võimaldab mobiilsete elektrooniliste seadmete puudumisel üsna kiiresti püügipaigas toimuvast aimu saada.
Markerridva rakendus koosneb pealiinist, spetsiaalsest ujukist (nn markerujukist), raskest tinast ning kummiamordist. Pealiiniks kasutatakse reeglina üsna jämedat (0,2–0,25 mm) nööri, kuna nööriga on tina mööda veekogu põhja liikumine ning sellega kaasnev vibratsioon püüdjale paremini tunda. Eriti praktiline on spetsiaalselt märgistatud nöör (liini värv muutub iga näiteks 10 meetri tagant), see võimaldab aimu saada, kui kaugel ujuk püüdjast parajasti asub.
Seotud lood
Vanakooli Peipsi mehed püüavad suvel ahvenat spetsiaalsete suvesikudega ja kui leitakse ilusa kala parved, võivad saagid olla tavamõistes uskumatud.
Carolina rakendus kuulub Ameerikas ahvenapüügi klassikasse; praeguseks on see levinud ka mujale maailma ning temast on liikvel mitmeid modifikatsioone. Eestis räägitakse Carolinast sageli võistluskalastuse ja mikrojigi kontekstis, ent püüda saab ka suuremate võdikutega.
Nagu Venemaal seostub samovar Tuulaga, nii assotseerub Ameerikas silikoonist ussvõdik offset-konksu otsas ja libiseva raskusega kohemaid Texasega. Ühe versiooni kohaselt kasutati allpool kirjeldatavat rakendust esmakordselt Uatshita järvel ja nii edukalt, et juba mõne aasta pärast tunti seda kaugel väljaspool osariiki. Praeguseks kuulub Texase rakendus koos Carolinaga USA-s ahvenapüügi raudvara hulka ning on sealt viimaste kümnenditega levinud ka mujale maailma.
Mida teha siis, kui kalapüük käib näiteks 15–20 meetri kauguselt, püügipaigas on sügavust 6 meetrit, aga meil on vaid 5-meetrine heiteõngeritv? Kui kasutada harilikku jäigalt fikseeritud ujukiga käsiõngerakendust, jääb heidetav rakendus antud oludes meetrijagu üle ridva ja seda pole võimalik visata. Appi tuleb libisev ujuk.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele