• 04.09.25, 15:15

Kalastaja suitsukalakool: hakkame ahvenaid suitsutama!

Sügis on aasta parim aeg ahvenapüügiks ja mida selle kalakuhjaga ikka muud teha, kui suitsust läbi lasta. Suitsutamiseks sobivad kõige paremini 100–200-grammised ahvenad, aga midagi ei juhtu ka siis, kui kalad on teist mõõtu.
Kalastaja suitsukalakool: hakkame ahvenaid suitsutama!
  • Foto: Raimo Kummer
Esmalt puhastame ahvenad sisikonnast ja lõpustest. Kui kala pole palju, välimus ja kaal on tähtsad või on plaanis kalad suitsuahju varrastele riputada, võib pead otsa jätta. Sellise puhastusstiili juurde kuulub tavaliselt jutt, et päid otsa jättes jääb kala mahlasem. (Tegelikkuses saab niimoodi ka pead kala pähe maha müüa.) Juhtub aga kala olema palju, on lihtsam lõpused koos peaga eemaldada. Minu kogemuse põhjal see maitseomadusi ei muuda.

Seotud lood

Lood
  • 07.07.25, 14:45
Kalastaja suitsukalakool: räime suitsutamine on ilmatuma lihtne
Kui räim on rannas, saab osav püüdja paari tunniga Tallinna lahe äärde jäävalt sadamakailt oma viis kilo kätte. Esimestel kordadel saab see soolatud, praetud, marineeritud või kuivatatud. Järgmistel päevadel saavad oma osa ka sugulased ja naabrid. Edasi oleks tore räimi ka töö juurde kolleegidele viia, aga toorelt neid viia ei saa ja võõrastele puhastada ning praadida kah hästi ei viitsi. Tuleb leida moodus, kuidas saaks korraga ja lihtsalt maitsvaks palju räime. Siin tulebki appi suitsutamine.
Lood
  • 12.08.25, 14:45
Kalastaja suitsukalakool: kalade segamini suitsutamine
Pea kõik kalamehed on naasnud kalaretkelt ämbritäie erinevatest liikidest ja erinevas suuruses kaladega ning avastanud end olukorrast, kus nagu ei oskagi saagiga miskit tarka peale hakata. Õigupoolest ju oskaks kah, aga see oleks võrdlemisi tüütu ja aeganõudev – särjed tuleks soolata ja hiljem kuivama riputada, ahvenad fileeks lõigata ja ära praadida, haug kotletistada, angerjas purki marineerida ning väikesed latikalipsud roosipõõsa alla väetiseks kaevata. Just sellises seisus olin ma ühel ilusal päeval, kui olin semudega nädalavahetuse Võrtsjärvel maha kalastanud.
Lood
  • 18.07.25, 06:45
Ahvena rihmamine ehk püük suvesikuskatega toob limiidi kiiresti täis
Ahvena rihmamise näol on tõenäoliselt tegemist kõige robustsema ja algelisema kalapüügiga, mida Eestis harrastatakse, mis aga teeb Peipsil leili aetud ahvenaparve pealt püüdes silmad ette kõigile peentele püügiriistadele ja -viisidele.
Lood
  • 22.03.25, 07:00
Juutuuber Tõnu Peit: spinningu ja kokanoa õnnelik abielu
Juutuuber Tõnu Peit (64) teeb oma köögis ja koduaia grillikojas videoid, mis on leidnud tee tuhandete eestlaste südamesse. Maitsvaid ja lihtsaid toite valmistaval ja muheda olekuga Tõnul on Youtube’is kordades rohkem tellijaid kui kodumaistel tippkokkadel. Kõva kalamees Tõnu räägib Kalastajale oma kalameheks ja (kala)kokaks kujunemise ägeda loo.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele