Söödavaria: harjasliimukas ei jäta ükskõikseks ühtki siiga
Hulkharjasusside sugukonda kuuluv harjasliimukas (lad Hediste diversicolor) on enamikele kalameestele täiesti tundmatu tegelane ja ega suuremal osal õngemeestest selle mere-elukaga õigupoolest puutepunkti polegi. Kui kalamees just andunud merisiiakütt ei juhtu olema, sest harjasliimukas teeb suuri tegusid nimelt sügisesel siiapüügil.
Harjasliimukaid loetakse siiapüügil peajagu paremaks söödaks kui kõiki ülejäänuid, aga kasutatavust vähendab tõsiasi, et nende hankimine on vaevaline ja aeganõudev. Lemmiklooma- või kalastustarvete poodides harjasliimukaid nagu vihmausse või kärbsevastseid ei müüda, need tuleb merepõhjast ise korjata. Leida võib neid tegelasi sagedamini jõesuudmete lähedalt liivalt ja mudast, ka taimestikuvööndist, aga ka mujalt merest, kus sobivat põhja leidub. Mingi haruldase olevusega meie rannikuvetes tegemist pole, Läänemeres on harjasliimukas kõikjal üsna tavaline. Korjata on neid hõlpsam maatuulega, kui osa rannast kuivale jääb või veetase muidu madalam on. Reeglina ei kaeva harjaslimukad ennast põhjasetetesse, vaid liiguvad toitu otsides mööda põhja ringi, kust neid siis nopitakse.
Seotud lood
Sõnnikuuss on universaalne õngesööt, mis on võlusõnaks peamiselt latika, linaski, ahvena, kogre ja säina õngitsemisel, aga ka paljude teiste kalade püügil.
Kui suveõhtutel hakkavad rohu sees siristama rohutirtsud, on see märk sellest, et on aeg hakata mõtlema turvapüügile.
Kui algab tonkapüügihooaeg, võib öösiti linnade muruplatsidel ja haljasaladel, aga ka surnuaedades kohata taskulambiga tegelasi, kes, pea maas, midagi otsivad. Need on kalamehed, kes korjavad ööusse.
Kooreüraski vastsed on tänapäeval konksusöödana sisuliselt unustatud. Sellegipoolest on neid kasulik teada ja tunda, et näiteks juhul, kui muu sööt püügi käigus otsa lõpeb või mingil põhjusel hukka saab, aga kala võtab nagu pöörane, oleks võimalik loodusest asendust leida.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele