Kalaradar, 39. nädal: rannikumeri vs siseveekogud, Pärnu jõgi, Peipsi, Emajõgi ja muud kohad

Suur haug pakub unustamatu püügielamuse, mis jääb meelde aastakümneteks. Kalastaja uuris trofeehauge jahtivatelt kalameestelt, et kuidas neil õnnestub ikka ja jälle hiiglaslikke veehunte tabada.

Landimeister Eduard Teras on rohkem tuntud kui forelli-, koha- ja ahvenapüüdja, aga kui aega ja võimalust, käib ta kimbutamas ka haugi. Vetehunti püüab Edi peamiselt omavalmistatud lantidega. Tema lemmikkoht haugipüügiks on meri, eriti läänerannik, ka veel püüab ta Suur-Emajõel ja ka mõnedel väiksematel sisemaa jõgedel. Meres käib püük enamasti kahlates ja madalas vees, Emajõel trollides ja sisemaa jõgedel nii kaldalt kui ka vees kahlates. Kalata Edi haugipüügil üldiselt ei jää, aga enda sõnul ta haugiga ei liialda kah – kaasa võtab ta tavaliselt 1–2 kala, ülejäänud pääsevad tagasi ujuma. Teie ees on Edi lemmik-haugimurdjad.

Lendõngega lõhepüük suvistel tundrajõgedel paneb mehed närviliselt nihelema, kaarte uurima ja putukaid siduma juba talvel. Kümneaastase lõhepüügikogemusega Laur Tammeorg seikles sel suvel kolm nädalat tundrajõgedel päris üksi ning selles loos kirjutab ta oma kogemustest nii toimunud kalareisi kui lendõngega lõhepüügi osas laiemalt.

Kas jigil ja jigil on vahe või võtab ahven sügisel peaaegu kõike, mida pakutakse? Kalastaja uuris kogenud ahvenapüüdjatelt, millised võdikud neil aasta parimal ahvenaajal enim püügiaega saavad ning kuidas nendega püüda.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.