Merikakarika kalarohke kolmas etapp
Seotud lood
Mis nippe kohaparadiisis püüdes kasutada?
Neid püüdjaid, kes kohaparadiisist Võrtsjärvest stabiilselt hästi suurt koha saavad, võib üles lugeda mõne käe näppudel. Mida nad teevad, et ikka ja jälle väga suuri kohasid tabavad?
Suur haug pakub unustamatu püügielamuse, mis jääb meelde aastakümneteks. Kalastaja uuris trofeehauge jahtivatelt kalameestelt, et kuidas neil õnnestub ikka ja jälle hiiglaslikke veehunte tabada.
Kogenud ahvenapüüdjad räägivad, millised võdikud neil sügisel kõige paremini ahvenat toovad
Kas jigil ja jigil on vahe või võtab ahven sügisel peaaegu kõike, mida pakutakse? Kalastaja uuris kogenud ahvenapüüdjatelt, millised võdikud neil aasta parimal ahvenaajal enim püügiaega saavad ning kuidas nendega püüda.
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Kalastaja esitas tuntud meriforelliküttidele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid merikapüügile kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele