Loodetavasti tohime varsti tõugjat püüda
Tõugjal läheb Emajõe vesikonnas hästi. 1992. aastal keelati Eestis selle kala igasugune püük. Nüüdseks on tõugja asurkond püügipiirangu ja tõenäoliselt ka kliima soojenemise mõjul kosunud. Suuri tõugjaid saadakse tihti koha- ja ahvenapüügi käigus, sageli ka Emajõe lisajõgede alamjooksult. Arvatavasti kaob tõugja püüdmise keeld lähemas tulevikus. Kui soovid end selleks ette valmistada ning tõugja püüdmise detailidesse süveneda, siis on see artikkel just sulle.
Loe AI kokkuvõtet
Tõugjas (lad k Leuciscus aspius, inglise keeles asp, saksa keeles Rapfen, vene keeles жерех) on meie vete ainus röövtoiduline karplane, tõugja “sugulasi” säinast ja turba loetakse lepiskaladeks. Tõugjal on efektiivne seedesüsteem; teekonnal makku „raspeldab“ kala toitu neeluhammastega. Selliselt töödeldud saak seedub kiiresti ning tõugjas omandab toitained hõlpsalt ja kasvab ruttu.
Seotud lood
Aina enamate forellipüüdjate landikarpidesse on ilmunud peibutis, mille juured on lendõngenduses ning mis on veest toonud arvukalt suuri täpilisi – liits (ingl k leech, soome k liitsi). Liitsidest, nende sidumisest, sobivast varustusest ning kalapüügi nüanssidest liitsidega – peamiselt forellipüügi võtmes – järgnevas loos juttu tulebki.
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Kalastaja esitas tuntud meriforelliküttidele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid merikapüügile kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.
Kalu kasvatati kunstlikes tingimustes juba ammu enne Kristust, loodusesse aga hakati neid asustama alles 19. sajandil. Pioneerideks selles vallas olid jänkid, kes oma jõgesid forellidega rikastasid. Eestis sai asustamine hoo sisse pärast haudemajade rajamist 19. sajandi teises pooles.
Kalastamine spinningukärbsega ühendab endas spinningu ja lendõnge elemendid. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, ent söödana kasutatakse lendõngendusest pärit tehisputukat ning selle viimiseks vajalikku sügavusse spetsraskust. Just selle rakendusega saadakse sügisel Narva jõest kätte arvestatav osa lõhedest.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele