Tsikaadid lärmasid, papagoid kriiskasid ja higi voolas ojadena. Päike säras otse pea kohal ja rumm pudelis oli tuline nagu vaese mehe kohv. Polnud vähimatki kahtlust, olime jälle troopikas. Täpsemalt Brasiilia Amasoonias – kalameeste kuningriigis.
Anavilhanase arhipelaag keset Rio Negro jõge – üks meie ekspeditsiooni sihtkohtadest.
Foto: Arvo Tuvikene
Meie eesmärgiks oli uurida toiduahelate toimimist tingimustes, kus temperatuur on „veidi kõrgem“. Suure osa meie tööst kolme nädala vältel hõlmas kalapüük teaduslike mitmesektsioonsete võrkudega. Kalu sealses piirkonnas aga jätkub – Amazonase jõgikonnas elab umbes 5000 liiki kalu, mis on ligikaudu 15% maailma kalade koguarvust. Meie võrkudest käis läbi umbes 150 liiki kalu 25 erinevast sugukonnast.
Kui augusti lõpus Gröönimaalt tagasi jõudsime, oli meil nädalake aega, et valmistuda järgmiseks välitööks. Seekord viis raudlind meid teisele Taani kuningriigi koosseisu kuuluvale maalapile Atlandi ookeani põhjaosas – Fääri saartele.
Möödunud aasta septembris külastasime Fääri saari, et otsida limaeosloomade hulka kuuluvat nugilist, lõhilastel vohandilist neeruhaigust põhjustavat lõhe-limaeoslikku. Jätkub eelmises Kalastajas alanud Fääri saarte reisikiri.
Kalateadlased soovivad teada, kas Gröönimaalgi esinev lõhilaste parasiit võib olla põhjustanud meie jõeforelli ja teiste punaste kalade arvukuse langust.
Selle aasta augustis külastasime maailma suurimat saart, Gröönimaad. Reisi eesmärgiks oli kaardistada ühe ohtliku lõhilaste parasiidi levikut ja sagedust maailma eri paikades, mille kohta varasemast vastavad teadmised puuduvad. Jätkame reisikirjaga sealt, kus see eelmises Kalastajas pooli jäi.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.