Kalapüügist püstsikuga, rõhuga madalatel järvedel ja sisemaa jõgedel
Püstsikud kipuvad täna teenimatult kõiksuguste põiklantide, VIB-ide, kolmkantide ja kirveste varju jääma. Tegelikult on nendega võimalik kala saada täpselt sama hästi. Sellest, kuidas püstsikuga püüda ja kala saada, kirjutab Alvar Heiste. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 34.
Mina jõudsin sikupüügi juurde üsna loomulikku teed pidi. Olin paadunud „ussipiinaja“ ja käeväristaja ning vahel vehkisin igavuse peletamiseks ka mõne sikuga, mille olin juhuslikult ostnud või isalt pärinud. Eriti midagi ei saanud. Siis aga kohtusin paari kalamehega, kes millegipärast kogu aeg kala said ja nii kasvas ka minu huvi teema vastu. Hakkasin tähelepanelikumalt uurima kaastustarvete kauplustes pakutavat ja seda, millega põhjanaabrid püüavad ning üritasin sikusid ka ise meisterdada. Aeg oli muidugi selline, et ega midagi eriti saada polnud. Juhus viis kokku mind ka ühe kalamehega Rootsist, kes näitas oma varustust ja pidas sikupüügist pika ja põhjaliku loengu. Selle kokkuvõttev iva oli, et kala peab võtma seisvat sikut. Toona kuulsin esimest korda saladuslikku sõna „ värvikonks“. Soetasin varustust, uurisin kodus vannis, mida mingi siku vees teeb ja lõpuks hakkasin minagi stabiilselt kala saama.
Seotud lood
Talv on harrastuskalastajale püügikalade arvu mõistes oluliselt vaesem aeg kui jäävaba periood. See-eest võimaldab jää minna ka niisugustesse kohtadesse, kuhu suvisel ajal ilma paadita ei pääse. Üks põhilisi talviseid püügikalu on ahven.
Haug on ahvena kõrval teine põhiline röövkala, keda talvel jahtimas käiakse. Põhiline haugipüük käib landi ja elussöödaga.
Roikkurakenduses on kokku saanud siku ja kirbuõng ning kombinatsioon kahest püügiviisist on ka roikku mäng – tõsted pärinevad sikupüügilt ja väristamine kirbuõngelt. Rakendus on eelistatud olukorras, kui kala huvitub küll siku mängust, aga võtta ei taha, samuti siis, kui kala on passiivne ega erutu söödastatud kirptirgu peale.
Jaak Kask on kalameestele laiemalt tuntud esmajoones võistluspüüdjana, ent lisaks sellele meeldib talle väga ka Peipsil sikuga ahvenat püüda. Selle viimasega on ta tegelenud tänaseks päevaks 30 aastat ning pannud kõrva taha ka arvukalt Peipsi-äärsete kohalike kalameeste kogemusi. Muuhulgas on ta üks neid väheseid mehi, kes valdab ajaloolist keriharkidega püüki. Aga millega Peipsi Ahvenate Hirm neid triibusid jää peale sikutab?
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele