• 26.02.26, 14:30

Ahven avastab liikuva sööda veel enne, kui seda nägema hakkab

Elu vees on kaladel välja arendanud mitmed meeleelundid, mis kuivamaaloomadel puuduvad. Nendega kursis olemine võib aidata kalamehel rohkem kala saada.
Ahven avastab liikuva sööda veel enne, kui seda nägema hakkab
  • Foto: Shutterstock
Et kaladel puuduvad välis- ja keskkõrv, siis oli varem levinud arvamus, et nad on kurdid. Hiljem selgus, et kalade kuulmismeel on siiski üsna hästi arenenud. Nende kuulmis- ja tasakaaluelund paikneb sisekõrvas ning on mõnevõrra lihtsama ehitusega kui kõrgemate selgroogsete oma. Kahtlemata kasutavad kalad toitumisel teiste meeleelundite kõrval ka kõrvu, kuid sellekohaseid andmeid on niivõrd vähe, et tabeli vastavas lahtris polegi kuulmismeel esindatud.

Seotud lood

Lood
  • 12.02.26, 15:00
Kas vanad kalad on noorematest targemad?
Vana kala, öeldakse sageli ettevaatliku ja kavala inimese kohta. Aga kas vanad kalad on ka tegelikult noorematest targemad?
Lood
  • 17.02.26, 06:45
Kas Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide töömüra häiriks rahvuskala räime?
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalateadlased uurisid aastatel 2023–2025, kuidas mõjutaks Eesti rannikumerre planeeritavate avamere tuuleparkide töömüra meie pelaagilisi merekalu, eeskätt räime.
Lood
  • 17.01.25, 13:10
Kalad versus müra – kes jääb peale?
Tartu kalameeste seas liigub kaks linnalegendi. Ajaliselt esimene on pärit ajast, mil Võrtsjärve põhjatippu, Rannu Jõesuusse, ehitati Suur-Emajõe väljavoolule uut silda. Toona kirjeldasid kohalikud mehed, kuidas jõesuudmes kala massiliselt kogunes, kuid sillaehituse hirmus silla alt läbi ujuda ja jõkke liikuda ei julgenud. Teine lugu on seotud latikate ja kohade liikumisega Tartu linna vahel – nii uue Vabaduse kui ka Ihaste silla ehitamisel olevat kalaparved kogunenud vahetult silla lähedusse allavoolu, julgemata sillaehituse piirkonnast läbi ujuda. Kui palju on sellistes tähelepanekutes tõtt ja kui palju kalameeste fantaasiat, seda püüamegi seekord lahti harutada.
Lood
  • 15.12.25, 06:45
Lugeja küsib: kas kalale kasvavad kaotatud soomuste asemele uued?
Lugeja küsimusele vastab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele