Kormoranid on aina suurenevaks probleemiks nii kutselistele kaluritele kui harrastuskalastajatele. Valgust tunneli lõpus aga ei paista, sest selle asemel, et lahenduse otsimisega tegeleda, vaatavad asjaosalised üksteisele nõutute nägudega otsa, suurenev kormoranide armee aga vähendab halastamatu järjekindlusega meie kalavarusid. Mida teha, kes peaks tegema ja kas üldse annabki midagi teha? Kalastaja ajas juttu kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava ühe autori, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlase Redik Eschbaumiga. Pilt, mis avanes, oli mitmes mõttes küllaltki apokalüptiline.
Seotud lood
Novembri lõpus korraldas Kalanduse teabekeskus Tallinnas rahvusvahelise seminari kormoranide mõjust kalastikule ja ökosüsteemile. Kui siiani on avalikkuses valdav olnud arusaam, et kormoran on probleemiks vaid vastasseisu tõttu kaluritega, siis toimunud seminar võttis uurimise alla kormorani mõju ka ülejäänud ökosüsteemile.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel on valminud mahukas ülevaade „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“. Kalastaja uurib asja.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele