Hõbedane mereand, millel on vürtsikas ajalugu
Hilissügis ja talv on parim aeg kilu söömiseks – sel ajal on kilu aktiivse toitumise lõpetanud ning tema maitseomadused on parimad. Alljärgnevalt vaatlemegi, mis kalaga on tegemist, mis elu ta elab ja kuidas on lood tema püügi ja kulinaariaga.
See väärtuslik sügiskilu: väike kala, suur lugu ja hõrk maitse

Seotud lood

Lood
  • 12.05.26, 14:30
Räim on muutunud poole väiksemaks ning kilu on rohkem: mida teadlased Läänemerel näevad?
Läänemerele mõteldes kangastuvad silme ette hõbedased lõhed ja meriforellid, suured haugid, vägevad ahvenad ja kenad kohad. Tegelikult võib vast liialdamata ütelda, et meie meri sõltub suuresti kahest pisikesest kalast, räimest ja kilust. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu ICES värske 2025. aasta uuring näitab, et kilu arvukus kasvab tugevalt ning räim on muutunud oluliselt väiksemaks kui vanasti.
Lood
  • 24.02.25, 15:00
Ühed imelised talvised kilud
Külmad talvekuud on paras aeg, et seada sammud kalaturule, osta sealt mõned kilod värsket (tingitama värsket, mitte külmutatud!) kilu ning valmistada neist midagi imehead. Järgnev retsept on pannud kala sööma ka need inimesed, kes varem kuumtöötlemata kaladest suure kaarega mööda käisid ja õlgu võdistasid.
Lood
  • 03.01.26, 14:45
Jaanuaris on õige aeg valmistada vürtsikilu
Detsembris algab kilu traalimine ja siis jõuavad turu- ja kalalettidele esimesed värske kilu partiid. Jaanuar ongi paras aeg, et osta sealt mõned kilod värsket (tingimata värsket, mitte külmutatud!) kilu ning panna need vürtsidega laagerduma.
Lood
  • 15.03.25, 15:00
Marineeritud laagerduvad kilud on parimad röstsaiaga
Kilu on küll mõõtmetelt väike, aga äraütlemata maitsev ja rasvane kala, millest paraku piisavalt lugu ei mõisteta pidada – turult värsket kala ostes eelistatakse ikka pigem suuremat räime, millega pärast kodus tööd ja mängimist vähem. Seekord pistame kilud hästi lihtsasse marinaadi ning laseme neil pärast veidi laagerduda.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele