Väinamere haugi hetkeolukorrast, probleemidest ja tulevikust
Kuidas käib veteröövli käsi Väinameres, veekogus mida võib täie õigusega pidada haugide Mekaks?
Väinamerd võib pidada Eesti rannikumere haugi Mekaks. Ühelt poolt on selle põhjuseks asjaolu, et haugile sobilikke varjatud, madalaveelisi ja taimestikurikkaid elupaikasid ning kudealasid leidub Väinamere piirkonnas lihtsalt enam kui mujal Eesti rannikumeres. Teisalt on Väinameri jätkuvalt Eesti üks kõige toitaineterikkam mereala, mis garanteerib haugile rikkaliku söögilaua erinevate lepiskalade kõrge arvukuse näol.
Seotud lood
Siit saad teada palju uut haugi kohta. 2021. aastal Aasta Kala tiitli saanud veteröövel on üks meie vete levinumaid kalu.
Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Viimastel kümnenditel stabiilselt kasvanud hüljeste arvukus Läänemeres on toonud kaasa surve kalavarudele ning kalanduse tulususe kahanemise.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele