Silikoonstopper – microjigitaja suurim sõber
Iga microjigitaja teab, kui kergesti hakkavad tillukesed silikoonvõdikud – eriti veel ülipehmest materjalist nn söödavad mudelid – mõne ahvena tabamise järel konksult maha libisema. Esimesed paar kala kestavad nad reeglina ära, siis aga õpivad konksul libisemise selgeks ja mingist hetkest alates vajavad kohendamist iga viske järel. See raiskab püügiaega, aga mis peamine, on sama tüütu, nagu peaks iga kümne sammu järel kingapaelu uuesti kinni siduma.
Seotud lood
Suvises Kalastajas kirjutasime uutest ägeda viskleva mänguga jigidest, mis rakendatakse liinile tagurpidi läbi sabaosas oleva auguga needi ning mille mäng meenutab surevat kalamaimu. Toona oli asi nii uus, et Eestis polnud neid veel kusagil müüa.
Labaga konksude sidumine, eriti suurtes kogustes ja nende jaoks, kel silmanägemine enam esimeses teravuses pole, võib olla parajalt vaevaline tegevus. Lisaks on labaga konksude sidumise sõlmed keerulisemad kui aasaga konksude omad ning paljud kalamehed ei viitsi neid endale selgeks tehagi.
Tuulehaugipüügil kasutatakse reeglina lisaks tavapärasele landikonksule veel ka täiendavat trossi või tamiilijupi otsa seotud kolmikut, mis aitab suurendada kättesaadavate kalade arvu. Kui aga näpuga seaduses järge ajada, on selline lahendus rangelt võttes ebaseaduslik (või asub vähemalt n-ö hallis alas), sest kala jääb enamikel juhtudel otsa ikkagi väljastpoolt. Kalastajalt on küsitud, kas tuulehaugi siis tõesti kuidagi muudmoodi kätte saada ei ole võimalik.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele