Augusti lõpus aga kirjutas Kalastajale Marko Maisa Kalastus.eu-st ning teatas, et esimesena Eestis on nimetatud võdikud tema kaupluses (nii veebi- kui päris poes Männiku tee 104A) nüüd olemas. Loomulikult ei jätnud me võimalust kasutamata ning järgmisel päeval olidki landid pakiautomaadis.
Seotud lood
See on üks väga laheda ja omapärase mänguga vidin, millel head ja täpset eestikeelset nime veel polegi. Tegemist on pehmest materjalist peibutisega, mis imiteerib vigast, visklevat kalamaimu.
Talvine kohapüük Pärnu jõe alamjooksul on toonud kalameeste püügivõtete arsenali juurde uue põneva võimaluse – jääaluse jigitamise. Millega on tegemist, mida selleks tarvis läheb ja kuidas see püük käib?
Kuidas talvel ahvenat püüda, kui jääd ei ole?
Kui talvel kandvat jääd ei ole, aga ahvenat püüda tahaks, ei jää üle muud, kui otsida jäävaba vett ning kimbutada triibusid microjigiga.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele