Kallasrajast, kraavidest ja purretest
Kalastajas nr 100 tundis lugeja huvi, et kui veekogude kallasraja vaba kasutamine on iga-üheõigusega kõigile lubatud, siis miks ei sea riik kuivendussüsteemide korrastajale ja uute kuivenduskraavide rajajatele kohustust tagada, et neid kraave oleks võimalik kallasrajal ka normaalselt kuiva jalaga ületada. Ehk maakeeli: miks pole neile kraavidele ehitatud purdeid?
Keskkonnaministeeriumist vastati lugeja küsimusele, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §38 lõike 5 järgi võib kalda omanik või valdaja kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandus- ja Toiduameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral (nt loomade karjatamine või maa kuivendamine), kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. See tähendab, et uute maaparandussüsteemide rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb pärast asjaõigusseaduse jõustumist rajatud tõkkest üle- või läbipääs igal juhul tagada.
Seotud lood
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude ja veeosakonna ning Keskkonnaameti ametnikud.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti ametnikud ning Eesti Maaülikooli kalateadlased.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele