Teeme ise silikoonvõdikuid? Muidugi!
Silikoonvõdikute isetegemine on meie kalameeste seas pigem haruldane, peamiselt tegeletakse lantide või sikude valmistamisega. Jigisid on lihtsam poest osta, need ei maksa eriti palju ja kuidas sa neid ikka ise silikoonist teed – see rohkem ju nagu töönduslik värk. Alvar „Sepaonu“ Heiste aga tegi mõned aastad tagasi asja endale selgeks ning valmistab täna kõik microjigitamiseks vajalikud kummid ise. Selles loos jagabki Alvar oma kogemusi.
Mina hakkasin silikoonvõdikuid tegema väga lihtsal põhjusel – saadavus oli minu jaoks vilets. Kuna elan maal ja lähedal ühtegi kalastustarvete kauplust ei ole, ostan pea kogu vajamineva varustuse internetist. Eesti on väike maa ja kui mõni kaupmees Facebookis reklaamib, et tal on mingi silikoon jälle laos, aga mina vaatan ja näen, et huvitava mudeli laoseis on vaid 1–2 pakki, löön lihtsalt käega. Analoogne asi on ka suurematest riikidest ostmisega – enamust pakutavat pole mul tarvis, vaja on nt täpselt seda chatreuse’i 1 mm-se teraga mudelit ja mitte 3- ega 2,5-, vaid 2-tollisena. Lisaks on internetist leitud õige värviga mudeli saatmiskulud laiast maailmast sageli kurnavad. Kõige olulisem on aga see, et planeeri ja osta kokku nii palju kui tahad, hooaja kõrghetkel on sul paar kõige tegijamat värvi ikkagi otsas ja poodidest samuti. Seda teab küllap iga jigitaja.
Seotud lood
Talvine kohapüük Pärnu jõe alamjooksul on toonud kalameeste püügivõtete arsenali juurde uue põneva võimaluse – jääaluse jigitamise. Millega on tegemist, mida selleks tarvis läheb ja kuidas see püük käib?
Alvar „Sepaonu“ Heiste rääkis sügisel, kuidas ta õngitsemisel libiseva tinaoliivi fikseerimiseks kasutatava silikoonstopperi abil edukalt tillukesi jigisid konksule kinnitab, nii et need enam iga sakutuse peale maha ei jookse. Nipp on sedavõrd tõhus, et on väärt Kalastaja lugejatega jagamist.
Kuidas talvel ahvenat püüda, kui jääd ei ole?
Kui talvel kandvat jääd ei ole, aga ahvenat püüda tahaks, ei jää üle muud, kui otsida jäävaba vett ning kimbutada triibusid microjigiga.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele