Ao paisjärv: ajalugu ja tänapäev
Ao paisjärv on esimene veekogu taasiseseisvunud Eestis, mille harrastuskalastajate ühendus enda omandisse sai. Kuna aga järv on halvas seisus ja probleemide lahendamine väga kallis, on veesilma edasine saatus ebaselge.
Väike-Maarja vallas Räitsvere küla piiril asuv Ao paisjärv kaevati ümberkaudsete põldude niisutamiseks vajamineva vee kogumiseks ja kohaliku puhkemajanduse (ujumis- ja kalastusvõimaluste) edendamiseks. Järv rajati Põltsamaa jõe ja selle harujõe, mida kohalikud kutsusid Atsi kraaviks, kokkukaevamise ja süvendamise teel. Esimesed proovikaevamised viidi läbi 1971. aastal, suuremad tööd algasid 1970ndate lõpul. 1980. aasta ortofotol on näha juba mastaapsemaid kaevetöid ning 1987. aasta ortofotolt vaatab vastu täissuuruses valminud järv.
Seotud lood
Tartlase Valmar Everti (43) nimi ei ütle laiadele kalameeste massidele ilmselt suurt midagi. Tema kätetööga aga puutuvad igapäevaselt kokku kõik harrastuskalastajad – tegemist on uue kalaluba.ee portaali loomist juhtinud mehega, kes on juhtumisi ka ise kõva kala- ja paadimees.
Viimastel aastatel on Pärnu jõkke tekkinud ebatavaliselt palju koha. Kuidas teda püüda?
Alan Priidel (35) on viimaste aastate Eesti üks edukamaid kalasportlaseid, kes võtnud Salmo Feeder Teami ühe liikmena fiiderdamisvõistluste auhinnalaualt peaaegu kõik, mis võtta annab ning osalenud ka kahel kirbutamise MM-il.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele