Varasem Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond on käesoleva aasta suvest alates liikunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi alla ning võtnud ette ahvenavarude kaitsmise.
Planeeritavate piirangute eellugu on pikem – nimelt soovis kalavarude osakond mullu sügisel vähendada kutseliste kalurite püügivahendite (nakkevõrkude ja mõrdade) piirarvu kogu rannikumeres 15% võrra, tuues põhjenduseks püügivõimaluste vastavusse viimise kalavarude olukorraga. Tollal kalurid sellega ei nõustunud ja väitsid, et püügivõimalusi ei kasutata niikuinii kogu ulatuses. Küll aga oli kalurite soovitus kaitsta kalavarusid reaalsete meetmetega, näiteks kudeaegse ahvena püügipiiranguga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad aastaks, mille järgi püüniste piirarv jääb samaks. 38 püügivõimaluse tasu odavneb, 38 kallineb ning 35 jääb samaks.
Ahvena ja haugi alammõõt suurenes, säinale ja vimmale kehtestati päevalimiit.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni 50. istung toimus Eesti eesistumisel käesoleva aasta 19.–21. novembril Zoomi keskkonna vahendusel. Mõlema riigi teadlaste hinnangute alusel anti ülevaade järvede kalavarude seisundist ning lepiti kokku püügikvoodid ja püügikorraldus 2025. aastaks.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.