Seome toimivad landivärvid putukasse
Lantidelt tuntud ja lantide peal end tõestanud värvitoonid sobivad väga hästi ka lendõngeputukate jaoks.
Kuigi lendõngeputukate värvid on vaatluse all olnud ka eelnevates putukakarbi juttudes, on saabunud vaiksel talveajal paras aeg neil veelkord peatuda ja mõtiskleda, kas ja kuidas oleks võimalik toimiva landi värvid lendõngeputukale üle kanda. Püüavad ju paljud kalamehed mõlema püügivahendiga vaheldumisi ning üldjuhul jõutakse lendõngeni ikka läbi spinningu ja landipüügi. Eeskätt võiks silmas pidada jõeforellipüüki, sest just seda kala püütakse ühtmoodi palju nii landi kui putukaga.
Seotud lood
Igaks juhuks võiks ühe lendõngitseja putukakarbis olla just selliseid lendõngeputukaid. Vahel kala lihtsalt midagi muud ei võtagi.
See lendõngeputukas on kohalikust materjalist ning kodumaal välja mõeldud.
Väljas on hiline talv ja mingeid putukaid ei paista kooruvat ega lendavat, aga ometigi käib kala vaikses jõekäärus õrnalt pinnas ja justkui võtab sealt midagi. Kuidas sellises olukorras püüda ja milliseid putukaid kasutada?
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele