Need laevad ja mehed mustvalgetel fotodel...I osa
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jagab madrusest isa Reinu päevikutest nopitud mäletusi.
1944. aastal alguse saanud ja erinevaid nimesid kandnud Eesti Kalatööstus paneb nii mõnedki habemikud meremehed muheledes vanu pildialbumeid lehitsema. Oli ju töö kaugsõidulaevadel mitmes mõttes nagu jackpoti võitmine: palk oli keskmisest mandri-eestlase omast kordi suurem, merekeelena õpiti inglise keelt ning külastati teisel pool raudset eesriiet asuvaid maid ja sadamaid. Samal ajal oldi mitmeid kuid kodust eemal, kitsastes tingimustes, tihtipeale keerulistes sotsiaalsetes oludes, venekeelses keskkonnas, rääkimata raskest füüsilisest tööst ja ohtlikust mere-elust.
Seotud lood
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jagab madrusest isa, Reinu, päevikutest nopitud mäletusi.
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jätkab madrusest isa Reinu päevikutest nopitud mäletuste jagamist.
„Mille järgi eristatakse pruunkaru grislist?“ küsitakse Alaska vanalt forellikütilt...
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele