Jõeforelli leviku laiendamine Pedja jõestikus
Mõne entusiasti aastatepikkune töö on aidanud jõeforellil uusi elupaiku leida.
Jõgevamaal elava huvikalastaja Ares Moori eestvedamisel laienes aastail 2008–2011 jõeforelli levik Pedja jõestikus: liik introdutseeriti edukalt Pedja jõe ülemjooksule ja alamjooksu ülemises osas suubuvasse Kaave jõkke. Asustusmaterjalina kasutati nii jõgedest spinninguga püütud kui ka Põlula Kalakasvatuskeskuses kasvatatud kalu.
Seotud lood
Jõeforelli selles jões varem ei olnud, kuid tähniku asustamine õnnestus üle ootuste hästi ja praeguseks on kujunenud elujõuline populatsioon.
Ajavahemikus 1995–2001 jõeforelliga asustatud Onga jõgi on ammu veenvalt tõestanud oma head sobivust sellele hinnalisele kalale.
Lisatud kaardid ja praktilised nõuanded
„Rain, kuule, mitu forelli sa praeguseks saanud oled?“ küsib Meelis. Ühman vastu, et olen teinud 15 heidet ning saanud 9 kala. „Minul on praegu 14 heitega 14 kala,“ ütleb Meelis vastu.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele