UL-varustusega microjigitamine on viimastel aastatel saanud minu lemmikharrastuseks ning jätnud paljud muud kalastusviisid mõnevõrra tahaplaanile. Teist ja kolmandat kohta lemmikpüükide nimekirjas jagavad aga paadist haugipüük merel ning juunikuine suurte ahvenate trollimine Peipsil. Sellest viimasest juttu tulebki.
Seotud lood
Loe, kuidas meister kala püüab!
Selles artiklis annab meisterlik võistluskalastaja Jaan Grents nõu, kuidas igaüks saab sportkalastamises kasutatavate nippide ja nõksude abil oma tulemuslikkust parandada.
Talvine kohapüük Pärnu jõel on põnev ning adrenaliinirohke tegevus – kui ikka ridvast korralik pauk läbi käib ja paarikilose koha otsa lööb, on see niivõrd võimas elamus, et tahad seda kogeda veel ja veel. Pärnus püütakse viimastel aastatel koha põhiliselt VIB-lantidega. Järgnevas loos võtamegi Pärnu jõe kohapüügi pulkadeks lahti.
Selles loos kirjutame talvisest haugipüügist vib-lantide, põik- ja püstlantidega.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele