• 10.04.25, 07:00

Lugeja küsib: kas ja kuidas pean märgistama söödaplatsi tähistavat ajutist poid?

Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.
Lugeja küsib: kas ja kuidas pean märgistama söödaplatsi tähistavat ajutist poid?
Olen aastaid kasutanud järvedel latikat püüdes söödaplatsi tähistamiseks limonaadipudelist valmistatud poid, mis on raskuse abil veekogu põhja ankurdatud. Söödan koha sisse ja panen poi, järgmisel hommikul lähen samasse õngitsema ja korjan poi kokku. Vahel aga on keskkonnainspektsiooni inspektorid minu poi järvelt ära korjanud, kuna see ei olevat nõuetekohaselt märgistatud. Minu senist arusaamist mööda ei ole ankurdatud ajutise poi puhul tegemist püügivahendiga kalapüügieeskirja mõistes, seega puudub ka vajadus poid püügivahendile kohaselt märgistada. Samuti ei ole minu hinnangul tegemist prügistamise ega veekogu reostamisega. Seoses sellega on mul kaks küsimust.

Seotud lood

Lood
  • 17.03.25, 15:00
Lugeja küsib: kas mustatäpilised särjed on inimesele ohtlikud süüa?
Kui ohtlik või ohutu on sellise kala söömine, millel on niisugused mustad täpid peal, nagu juuresolevatel piltidel näha? Millega on tegemist?
Lood
  • 26.02.25, 07:00
Lugeja küsib: mida toob kalameestele kaasa Pärnu jõe teemaplaneering?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Põllumajandusministeeriumi kalanduse osakonna ametnikud.
Lood
  • 30.01.25, 16:52
Lugeja küsib: kas võimalus silmu püüda võiks laieneda ka harrastajatele?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikud.
Lood
  • 30.01.25, 16:18
Lugeja küsib: kas lutsu alammõõt kõigis veekogudes on ikka õigustatud?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikud.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele