Vastab Aleksei Turovski. Karplastel parasiteerivad mitmed kahepõlvsete imiusside (Trematoda) liigid, kelle jaoks on kala lisaperemeheks. See tähendab, et karplase organismis elab parasiidi viimasesse arengustaadiumisse jõudnud ehk vanim vastne – metatserkaar ehk tagahändlane. Paljude liikide metatserkaarid moodustavad karplaste kehas (peamiselt kehakatetes või vahetult naha all) tsüste. Need on kilejad kotikesed, mille sees võib ussi vastne elutseda üle aasta, oodates, millal lõpp-peremees lisaperemehest kala ära sööb. Lõpp-peremehe organismis, kelleks on kalatoidulised linnud ja mõne liigi jaoks ka imetajad, sealhulgas ka inimene, muutub parasiit valmikuks ehk mariitaks.
Seotud lood
Ostsin turult tinti ja neid puhastades avastasin, et kõigi kalade ujupõied on täis pikki ja peenikesi usse. Kas selliseid ussitanud kalu on ohtlik süüa? On need ussid inimesele ohtlikud?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi spetsialistid.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaameti ning Keskkonnaministeeriumi ametnikud.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude ja veeosakonna ning Keskkonnaameti ametnikud.
Tänapäeva kiires maailmas otsivad inimesed üha enam lahendusi, mis tagaksid mugavuse, turvatunde ja valmisoleku nii igapäevaelus kui ka ootamatutes olukordades. Just sellisest vajadusest on välja kasvanud Toidupakk.ee, e-pood, mis keskendub matkatoidule, toiduvarudele ja praktilisele matkavarustusele. See ei ole lihtsalt kauplus – see on partner kõigile, kes hindavad looduses viibimist, seikluslikku eluviisi ning mõistavad valmisoleku tähtsust.
Enimloetud
1
5
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele