Peipsi sikude valmistamine käis veel 1970ndatel aastatel puhtalt kodutöönduslike võtetega ja küllap leidub veel tänapäevalgi mehi, kes tollaste sikudega püüavad. Materjalide tinutamiseks kasutati suurt kirves-tüüpi kolbi, mis aeti kuumaks ahjus või köögis pliidi all. Laual oli kivi, kuhu tuline kolb jootmise vahel asetati. Tööriistadest kasutati rauasaagi, kruustange ja erinevaid viile, hiljem tulid ka käiad. Sikud, millega igapäevaselt järvel ahvenat püüti, valmistati peamiselt erinevatest värvilistest metallidest (vask, valgevask ja erinevad sulamid). Alustuseks anti metallitükile viili ja käiaga sobilik põhikuju, siis saeti tooriku otstesse pilud ning joodeti külge kidadeta konksud ja rõngas liini kinnitamiseks. Seejärel sai asuda siku kere viimistlema, milleks kasutati esmalt aina peenemaid viile ning lõpuks liivapaberit. Tulemuseks olid tänapäevases mõistes paiguti vägagi robustsed sikud, aga kuna ahvenat oli palju, sai nendega kala küll.
Seotud lood
Raimo lemmikkalaks talvisel ajal on ahven, mida talle meeldib lisaks Suur-Peipsile püüda veel ka Pärnu lahel. Esimese jääga, kui suured järved on veel lahti, aga väikesed veekogud juba kannavad, püüab Raimo meeleldi sikuga ka sisemaa karjääridel, järvedel ja jõgedel. Teie ees on Raimo talvised sikud, mis talvisel ahvenapüügil teistest rohkem püügiaega saavad või millel on lihtsalt oma lugu.
Mida teha, kui lähed nt Peipsile ahvenat püüdma, aga head eelinfot kala paiknemise ja võtu kohta viimasest ajast ei ole? Loomulikult võib vehkida päev läbi nt kolmkandiga ning loota, et kuskil ja millalgi läheb õnneks. Kes aga tahab, et tema püügitaktikas oleks rohkem loogikat ning väiksem õnne osakaal, võiks enda poolt teha võimalikult palju asju õigesti.
Parimates kalastustarvete kauplustes on valida mitmekümne erineva sikuridva vahel. On pikemaid ja lühemaid, jäikasid ja pehmeid, nii et silmade eest läheb kirjuks.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele