Enamik kalu koeb marja ja jätab järglased omapäi hakkama saama. Emakala teeb aga midagi sootuks teistsugust: tema pojad arenevad ema kõhus ning sünnivad alles siis, kui on juba väikeste kalade moodi. See on vaid üks paljudest põhjustest, miks tasub seda Läänemere üsna vähetuntud asukat lähemalt tundma õppida. Lisaks võib just emakala aidata meil aru saada, kui puhas või reostunud on meie kodumeri.
Emakala kummaline elu: emaihus kasvamisest elussünnini

Seotud lood

Lood
  • 03.02.26, 14:30
Emakala koeb veebruaris
Läänemere kalade hulgas on emakala (lad Zoarces viviparus) eriline, kuna ta on ainus elussünnitaja ehk vivipaarne kala. Tema kõrge arenguastmega ja elujõulised maimud sünnivad ajavahemikul detsembrist veebruarini.
Lood
  • 12.02.25, 15:00
Väljasuremisohus euroopa angerja arvukust mõjutavad paljud tegurid
2025. aasta kalaks valitud euroopa angerjas on väga eriline ning keerulise elutsükliga kala. Tema elu põhiaeg möödub Euroopa sisevetes, aga kudema siirdub ta Atlandi ookeani lääneossa Sargasso merre. Angerjast kirjutab Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli kaasprofessor Arvo Tuvikene.
Lood
  • 18.11.25, 06:45
Eesti maaülikooli teadlased uurisid kormoranide toitumist meie suurjärvedes
Pikim neelatud Võrtsjärve kala oli 70 cm pikkune angerjas
Kormoranide mõju sisevete kalavarudele on olnud arutlusteemaks juba pikemat aega, kuid seni on puudunud täpsed andmed nende toitumiseelistuste kohta. Just seda teadmislünka on viimastel aastatel püüdnud täita Eesti maaülikooli teadlased.
Lood
  • 03.11.26, 14:10
Valgeamuur – kas veekogu elav muruniiduk või hoopis liiga agar aednik?
Kui järvel oleks oma muruniiduk, võiks selleks olla valgeamuur. See Aasiast pärit taimetoiduline kala kasvab kiiresti ja võib saavutada muljetavaldava suuruse, ent hävitada piisava asustustiheduse korral veekogu taimestiku vaid paari aastaga. Kuid looduses ei pruugi liiga tõhusast abilist alati kasu olla. Valgeamuuri näide tuletab meelde, kui oluline on looduses iga sekkumise puhul arvestada ka võimalike kõrvalmõjudega.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele