Meie koha väiksema sugulase Volga koha nimi viitab idapoolsele päritolule, kuid see on pisut eksitav, sest selle kala looduslik levila ulatub ka Doonau vesikonda. Tänaseks on Volga koha oma algsest levialast kaugele väljapoole levinud, teda on leitud juba lausa 11 Saksamaa laevatatavast veekogust. Uurime, kuidas koha väiksem sugulane Euroopa vetes levib ja milline roll on selles inimesel.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • kuidas on Volga koha jõudnud oma algsest levilast nii kaugele läände ja põhja ning milline roll on selles inimesel;
  • mida näitavad Matthias Emmrichi uuring ja viimased leiud selle kohta, kui kiiresti Volga koha Euroopa vetes edasi levib.
2026. aasta spinningupüügi maailmameistrivõistlused Ungaris Tisza jõel võideti Volga kohaga. Esimeste hulgas olnud püüdjad tabasid kolmepäevase võistluse käigus sadu Volga kohasid.

Seotud lood

Lood
  • 11.11.26, 14:30
Põhjaõngega lutsu püüdma: millal panna söödaks kalatükk, millal uss?
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Kui räägitakse lutsupüügist tonkaga, tulevad enamikel kalameestel konksusöödana esimese asjana pähe ööussid. Paraku võib neid olla hilissügisel – eriti pärast esimesi korralikke öökülmasid – keeruline hankida. Luts ei pea jääma siiski püüdmata, sest toimivaid söötasid on oluliselt rohkem. Loe siit, mida meie lähiriikides lutsupüügil konksu otsa pannakse.
Lood
  • 14.11.26, 07:00
Hanno Kask: sügishaug võib olla vaid poolemeetrises vees. Kuidas ta sealt üles leida?
Rannikumeri võib esmapilgul tunduda ühetaolise madala veeväljana, kuid ühes kohas on haugi kõvasti ja teises pole seda peaaegu üldse. Kalastaja asutaja Hanno Kask otsib sügishaugi sageli vaid poole kuni ühe meetri sügavuselt, pöörates tähelepanu vee läbipaistvusele ja põhja värvile. Ta selgitab, miks ei tasu ühele kohale pikalt kinni jääda, millal vahetada plekklant slaideri vastu ning kuidas külmas vees pausidega mängitada. Ka tuletab ta ainuomase huumoriga meelde, et seina peal rippuva spinninguga pole veel keegi kala saanud.
Lood
  • 17.11.26, 07:30
Põhjala tuunikalad hävitati 1964. aastaks
Taanis olev Sundi väin oli Teise maailmasõja paiku tõelise kalastusseikluse tegevuspaik. Kuni 700-kilosed tuunikalad saabusid vetesse, kus neil tuli asuda heidutavasse kahevõitlusse harrastuskalastajatega. Kui aga kutselised kalurid merele tulid, lõppes lugu kiiresti ja tuunivaru hävitati täielikult.
Lood
  • 15.11.26, 08:00
Võtuandur hakkas kell kolm piiksuma – karpkala päästis kolme magava kalamehe elu
Võtuanduri piiksumine tähendab karpkalapüüdjale tavaliselt, et käes on öö kauaoodatud hetk. Ühe Tšehhi karbitiigi ääres osutus kell kolm kõlanud vali signaal aga märksa tähtsamaks kui ükskõik milline saak. Telgis maganud kolm kalameest olid saanud vingugaasimürgistuse ning üks neist ärkas üksnes tänu sööda haaranud karpkalale.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele