08.04.25, 15:00

Pilk olmeheitvette: kuidas meie igapäevane elu mõjutab kalu

Mida sisaldab meie igapäevane olmeheitvesi ning kuidas mõjutab kalade elu pesupulbri, ibuprofeeni, kätekreemi ja lõhnaõli kasutamine?

Randel Kreitsberg

Väikestes eramajadele mõeldud reoveepuhastites toimuvad kõik puhastamise etapid ühes kompaktses kambris. Pole mõeldav, et seal toimuks mingisugunegi toksiliste ainete eraldamine.

Väikestes eramajadele mõeldud reoveepuhastites toimuvad kõik puhastamise etapid ühes kompaktses kambris. Pole mõeldav, et seal toimuks mingisugunegi toksiliste ainete eraldamine.
Foto: Randel Kreitsberg

Kes meist ei teaks, et tööstuse ja kaevandamisega võib kaasneda keskkonnale raskmetallide ja naftaproduktide reostus. Samuti on lihtne loetleda intensiivse põllumajanduse halbu mõjusid – lisaks klassikalistele väetistele ja üleliigsetele toitainetele kaasneb sellega pahatihti ka pestitsiidide ja taimekaitsevahendite reostus. Mõnevõrra väiksem on teadmine selles osas, kuidas tavainimese igapäevane kodune elu keskkonda mõjutab. Läheb ju olmeheitvesi, nagu ühes korralikus läänemeelses riigis tavaks, sertifitseeritud puhastitesse ning see ei tohiks ju olla asi, mille pärast tavakodanik muretsema peaks. Päris nii see siiski ei ole.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Lood

07.04.25, 07:00

Valdav osa kaladest hakkab kaaslast otsima kevadvete vulina peale

Kevad on käes, veed voolavad ja veri vemmeldab – seda ennekõike nendel loomaliikidel, kelle elurütm on otseselt seotud ümbritsevate temperatuuridega. Niisugusteks loomadeks on ka kalad. Isegi kui lõhilased eelistavad hilissügisest kaamost ning lutsu ajab pöördesse südatalvine tuisuöö, hakkab valdav osa kaladest, kes natuke varem, kes hiljem, kaaslast otsima ikka kevadvete vulina peale. Kuidas kaladel need asjad täpsemalt käivad?

Lood

16.03.25, 15:00

Kalade õppimisvõime: kas haugi mälu on kuus sekundit või mäletab ta landi värvi ka kuu aega hiljem?

Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.

Lood

03.03.25, 15:00

Püüa ja vabasta kalastusviis muudab kalade käitumist pikaks ajaks

On hästi teada, et mingites oludes võib sportlik kalapüük osutuda kalavarudele sama ohtlikuks kui kutseline püük – olgu siis juhtudel, kui mingi piirkond osutub kalameeste seas eriti populaarseks või on mõni eriti atraktiivne liik püüdjate kõrgendatud tähelepanu all. Just selle viimase olukorra lahendamiseks on tihti kasutusel püüa ja vabasta stiilis püügipiirang.

Lood

17.02.25, 07:00

Kalasööjat räime mine püüa või landiga!

Räimed on teadupoolest planktontoidulised. Hiljutises rootslaste uuringus leidsid aga Uppsala Ülikooli teadlased, et Rootsi rannikul elavate suurte räimede näol on tegemist pesueht kiskjatega, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.

Sisuturundus

19.03.26, 07:15

Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.