Kalade õppimisvõime: kas haugi mälu on kuus sekundit või mäletab ta landi värvi ka kuu aega hiljem?
Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.
Kalameeste seas on liikvel piisavalt lugusid sellest, kuidas mingil jõel on forellid õppinud vältima teatud kindlat landitüüpi, kuidas latikad pärast pikaajalist maisiga püüdmist loobuvad kollastest söötadest, kuidas karpkalad suure püügikoormusega veekogudel kiiresti boile meelde jätavad ning sellest, et konksu otsast pääsenud haugi tabamiseks tuleb kindlasti eelnevalt lanti vahetada. Mälu kaladel kahtlemata on ja kindlasti on see pikem kui 6 sekundit, kuid kust maalt jookseb see piir, mil kalamees peab arvestama suure püügikoormusega kaasnevaid õpitud eelistusi kalade toiduvalikus? Ja millal saabub aeg, mil Pärnu lahe ahven enam kombainile ei reageeri?
Seotud lood
On hästi teada, et mingites oludes võib sportlik kalapüük osutuda kalavarudele sama ohtlikuks kui kutseline püük – olgu siis juhtudel, kui mingi piirkond osutub kalameeste seas eriti populaarseks või on mõni eriti atraktiivne liik püüdjate kõrgendatud tähelepanu all. Just selle viimase olukorra lahendamiseks on tihti kasutusel püüa ja vabasta stiilis püügipiirang.
Räimed on teadupoolest planktontoidulised. Hiljutises rootslaste uuringus leidsid aga Uppsala Ülikooli teadlased, et Rootsi rannikul elavate suurte räimede näol on tegemist pesueht kiskjatega, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Enam ei pea kalamehed oma väikestest kaladest koosneva saagi pärast piinlikkust tundma, sest jaanuari lõpust alates on väikesemõõduliste kalaliikide toiduks tarvitamise kasulikkuse kohta olemas ka teaduslik põhjendus.
Looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele