Kahjulikku mikroplasti leidub pea kõigis inimtoiduks tarvitatavates kalades ja mereloomades
Looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Tänapäeval on vähe neid inimesi, kes pole teadlikud meid ümbritsevas keskkonnas leiduvatest mikroplastidest ja nendega kaasnevatest ohtudest. Suurem osa maailmas leiduvast mikroplastist on igapäevase inimtegevuse tagajärg, olgu selleks siis rehvide kulumine, plastpakendite ja muu plastprügi lagunemine väikesteks osakesteks, tehismaterjalist toodetud riietest ja teistest kangastest pärit kiud ning paljud muud allikad. Vähem on teada selle kohta, et looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua.
Seotud lood
Kas vanad spinningurullid ja pooleks murdunud õngeridvad tuleb tõesti kokku koguda ja utiliseerida?
Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Meie väiksemates sadamates ei ole paatide remontimisel ja hooldusel tekkiv reostus justkui mitte kellegi asi.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
1
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Kalakohad
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Seadus
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele