Saarmas on Eestis 3. kategooria kaitsealune liik, kelle küttimine on Eestis jätkuvalt keelatud ning kel sisuliselt puuduvad ka looduslikud vaenlased. Saarma arvukus on viimasel paarikümnel aastal plahvatuslikult suurenenud, teda võib lisaks rannikumerele kohata juba isegi linnades. Arvestades asjaolu, et täiskasvanud saarmas sööb päevas hinnanguliselt 500–800 g kala, võib juba paari-kolme saarmaperekonna poolt väikeses jões kalavarudele tekitatud kahju olla märkimisväärne ning muutuda ohuks väiksemaarvuliste kalade (nt jõeforelli) populatsiooni säilimisele. Arvestades liigi laia levikut, arvukust ja üldist head käekäiku, siis miks on saarmas jätkuvalt range kaitse all ja miks on saarmajaht keelatud? Kas on lootust, et saarmas lähiajal küttimiskeelu alt (kasvõi piiratud ulatuses) vabastatakse?
Seotud lood
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna spetsialistid.
Kalamehed räägivad tihti ridva testist, eriti spinninguritvade puhul. Näiteks on ridvale kirjutatud, et selle test on 10–40 grammi. Mida see lahtiseletatult tähendab ja kas kaks sama testiga ritva heidavad sama rasket lanti samamoodi?
Kui ohtlik või ohutu on sellise kala söömine, millel on niisugused mustad täpid peal, nagu juuresolevatel piltidel näha? Millega on tegemist?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Põllumajandusministeeriumi kalanduse osakonna ametnikud.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele