Tuulehaugipüük ujuvvõrkudega reeglina saagita ei jäta
Tuulehaug on väga populaarne ja põnev kevadine püügiobjekt, keda harrastajad jahivad spinninguga kas siis trollides või traditsiooniliselt lanti visates. Kui aga ilm on vaikne ja tuulehaug landi vastu huvi ei tunne, annab teda väga edukalt püüda ka võrguga.
Tuulehaug tuleb Eesti vetesse kudema Atlandi ookeanist ning jõuab siia tavaliselt mai keskel. Isased kalad saabuvad pisut varemgi. Tuulehaugi on rohkesti Väinameres, Hiiumaa ja Saaremaa ümbruses, samuti Pärnu lahes ja mitmel pool läänerannikul, aga kuderände tippajal jõuab kala Pakrite ja isegi Tallinna alla välja. Pärast kudemist ujub tuulehaug tagasi ookeani. Juuni keskpaigaks on kala tavaliselt läinud ja püük läbi.
Seotud lood
Tuulehaugipüügil kasutatakse reeglina lisaks tavapärasele landikonksule veel ka täiendavat trossi või tamiilijupi otsa seotud kolmikut, mis aitab suurendada kättesaadavate kalade arvu. Kui aga näpuga seaduses järge ajada, on selline lahendus rangelt võttes ebaseaduslik (või asub vähemalt n-ö hallis alas), sest kala jääb enamikel juhtudel otsa ikkagi väljastpoolt. Kalastajalt on küsitud, kas tuulehaugi siis tõesti kuidagi muudmoodi kätte saada ei ole võimalik.
2023. aasta kala merisiig on nii harrastuskalastajate kui ka kutseliste kalurite jaoks üks ihaldusväärsemaid saake. Selle tõestuseks on ka ühest klassikafilmist rahvasuhu levinud vana kaluri kogu hingega öeldud pärl – armastan sind nagu siiakala!
Saarevõrk OÜ omanik ja juhataja Kalvar Ige (57) on kirgliku ja elupõlise kalamehena näppupidi tootmises sees hoopis rohkem kui teised tippjuhid. Kalvar on sedasorti mees, kes suure osa ettevõtte uutest toodetest ise välja mõtleb ja ära proovib, mistõttu müüki jõuavad ainult need asjad, mis tõepoolest toimivad. Kalastaja külastas Orissaares asuvat Saarevõrk OÜ võrguvabrikut detsembri alguses ning juttu ja uudistamist jätkus õige mitmeks tunniks.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele